: Mitmekümnemiljonilised tulud teevad vallavanemad õnnetuks

Marko Mumm

Rikaste Ida-Viru valdade eelarve sõltub Daugava jõest, sest Läti ostab elektrit olenevalt sealsest veetasemest.

Põlevkivi ressursimaksuna Eesti rikkaimate valdade rahakotti potsatavad kümned miljonid kroonid panevad omavalitsusjuhte otsima aina uusi rahapaigutamise võimalusi ning süvendavad muret tumeda tuleviku pärast.

Kui keskmiselt laekus mullu iga omavalitsuse rahakotti 5300 krooni tulu elaniku kohta, siis põlevkivikaevanduste piirkonnas ressursimaksust elavates Ida-Virumaa valdades olid summad ligi neli korda suuremad. Rikkaim vald Mäetaguse sai tulu Eesti keskmisega võrreldes 370 protsenti, Vaivara 283 ja Maidla 196 protsenti.

Rahandusministeeriumi andmeil sai Mäetaguse mullu ressursimaksu 27,5 miljonit, Vaivara üle 19 miljoni ning Maidla 5,3 miljonit krooni.

Elektrivispel, mis maksab enam kui keskmise eestlase kuupalk, sukeldub keedukartulite vahele ning hakkab urisema. Sinimäe põhikooli kokk Vaike Metsatalu on rahul – töö, mis varem võtnuks leemendama, saab tehtud minutitega. Vaike on eluaegne Vaivara valla elanik ja näeb iga päev, kuidas omadest hoolitakse. Alates tasuta koolitoidust ja lõpetades köögitehnikaga.

Koolide miljoniremondid

Aivar Henning lööb lahti koolisauna ukse. “Poisid peavad end ju kusagil peale trenni soojendama ning higi maha saama,” arvab majandusjuhataja Henning korralikku kerist takseerides.

Nelja aasta eest Pärnust Sinimägede veerde kolinud mees imetleb siiani Ida-Viru looduse ilu. Erinevalt teistest kolleegidest Eestis ei pea Henning päevast päeva muretsema, kuidas teha eimillestki midagi. Sinimäe 90 õpilasega põhikool sai viie aasta eest korraliku remondi ja juba plaanitakse uut. Ka Mäetaguse põhikool, kus poolteistsada õppurit, hiilgab prillikivina. Remont maksis 17 miljonit krooni.

Sinimäe kooli õpetajad võivad arvestada vähemasti 20 protsenti suurema palgaga kui nende kolleegid mujal Eestis. Seetõttu pole ka täitmata kohti. Mäetagusele saabuv õpetaja võib loota kuni 20 000-kroonist stardiraha.

Vladimir Terevjanin ja Pjotr Novitski müttavad Mäetaguse hotelli katusel. Kopsivad, saevad. Ja on rahul.

Viimased kolm aastat on Vladimiri firma VET Ehitus rajanud Mäetagusel hulga objekte. “Lasteaed, apteek, nüüd hotell – kohe näha, et vald hoolitseb inimeste eest,” kiidab ta.

Mäetaguse mõisakompleksi veerel valmiv 47-kohaline hotell koos 66-kohalise restorani ja 25-kohalise baariga on tõenäolisel Eestis ainus, mis ehitatakse valla tellimusel.

Mäetaguse rahvamaja juhataja Tiit Alte peab pingutama, et kõik tema hoole all tegutsevad taidlusringid meelde tuleks. Neid on nii palju. Ainuüksi teatreid on kaks – suur ja väike nagu Moskvas. Suures lööb kaasa kogu valla rahvas, väike sündis vallavalitsuse töötajatest.

Taidleja võib arvestada, et vald katab kohalkäimise kulu, rääkimata rahvariiete ja muu muretsemisest. Pilet tihti külas käivate teatrite etendustele ei maksa naljalt üle 30 krooni.

Suvel pakib Tiit Alte oma taidlejad bussi peale ja viib Leedumaale. Tasuta preemiaekskursioonile selle eest, et rahvas on hoolega kultuuri edendanud.

Tulevikku vaadates pole kultuurijuht ülioptimistlik. “Tekkima hakkab mentaliteet, et vald peab kõik kinni maksma. Heades oludes kipub ununema, kuidas käib kultuuritöö teistes omavalitsustes,” nendib ta.

Vaivara jaoks pole aga probleem kutsuda jõuluks külla Hortus Musicus või RAM. Paar korda aastas peaks ju maainimene kõrgkultuuri nautima.

Printsist kerjuseks

“Tänastest printsidest võivad üleöö saada kerjused,” tõdeb Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid.

Sinimägede juurtega Luhalaid tuli printside maale Jõgevamaalt, kus õpetas TÜ lõpetamise järel kehalist kasvatust. Neljandiku võrra suurem palk oli innustajaks, mis sest, et tema esimese Sinimägede kooli klassi õppureist vaid neli polnud politsei registrites. “Osa minust on jäänud ikkagi eestikeelsesse maakooli,” tunnistab ta.

2000. aastast Vaivarat juhtiv Veikko Luhalaid on kasvatanud valla elanike arvu pooleteisesaja elaniku ehk ligi kümne protsendi võrra. Toetustel-soodustustel on tõmmet. “Saaste, müra, teede sulgemine, tühjad kaevud, elutud põlevkiviväljad,” loetleb ta samas näilise jõukuse hinda.

“Kolmandik Mäetaguse valla maast on alt tühjaks kaevatud. See võib jõuda viiekümne protsendini ja peame hoolega mõtlema, kuhu saab üldse midagi ehitada,” räägib jõukuse taustast Mäetaguse vallavanem Veljo Kingsep. “Põhjavee kadumise tõttu on 385 majapidamise jaoks veetud 86 kilomeetrit veetrasse.”

Maidla vallavanema Hardi Murula arvamustest kostab kõige suurem skepsis. “Ligikaudu viiendikul valla pindalast laiub Aidu karjäär. 40 aastat tagasi, karjääri loomisel jäi kodust ilma üle 200 perekonna. See on meie “rikkus”, elada suurtööstuse vahetus läheduses.”

Enim valmistab vallavanematele peavalu, et puudub teadmine, millal muutub prints kerjuseks ehk millal lakkab ressursimaksu laekumine. Põlevkivi võib jätkuda 50 aastaks. Poliitiline otsus maksude muutmiseks võib saabuda aga päevapealt. “Seadus ei luba meil koguda raha tulevikuks. Peame kõik nii investeerima, et ühel päeval, kui kaevandused-karjäärid suletakse, ei saabuks täielik katastroof,” räägib Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid. “Hea põli kestab veel kümmekond aastat,” arvab ta.

Mäetaguse vallavanem Veljo Kingsep on optimist: “Poolesajaks aastaks peaks põlevkivi jätkuma.”

Daugava teeb eelarve

Maidla juht tulevikku ei karda. “Ootame pikisilmi päeva, mil saaksime tegutseda võrdsetel alustel teiste omavalitsustega. Kaotaksime tuludest miljoni, kuid saabuks stabiilsus. Täna aga sõltub meie tulude laekumine Daugava jõe veetasemest. Sest mida rohkem on Daugavas vett, seda vähem Läti Eestist energiat ostab ja seda vähem tarbitakse põlevkivi ning makstakse ressursimaksu,” ütleb Hardi Murula. Ta rõhutab: “Me pole huvitatud põlevkivi kaevandamisest ega ressursimaksust, sooviksime olla tavaline Eesti omavalitsus, kes seab eesmärke ning areneb pisitasa.”

Hiljaaegu rippus põlevkivivaldade kohal kirves. Nimelt tegi rahandusministeerium ettepaneku muuta ressursimaksude jaotamist nii, et kohalikesse eel-arvetesse laekuks senise 70 protsendi asemel kõigest 30 protsenti. Tollase ministri Taavi Veski-mäe seletuskirjas oli põhjendus: vallad ei kasuta maksuraha sihipäraselt, keskkonnakahjude leevendamiseks.

Maapõueseadust siiski sel kombel ei muudetud. Kümned miljonid kroonid laekuvad valdadele edasi, tekitades nii heameelt kui ka ebakindlust.

Põlevkivi jätkub 30 aastaks

Eesti Põlevkivi maksis mullu põlevkivi kasutuse eest kokku 70,1 miljonit krooni. Sellest laekus 70% kohalikesse eelarvetesse.

Kavandamisel oli seadusemuudatus, mille alusel laekuks kohalikesse eelarvetesse vaid 30% ressursimaksust. Muudatus, mis mõne hinnangu järgi võinuks Ida-Virus kaasa tuua sotsiaalse katastroofi, ei läinud läbi.

Eesti Põlevkivi maksis 2004. aastal vee erikasutuse tasu veevõtu (kaevandusvee väljapumpamine ja joogiveevõtt) eest kokku 15 miljonit krooni. Kohalikkesse eelarvetesse laekus 50%.

Kaevanduste ja karjääride

tööiga sõltub varudest ja toodangu mahust. Praeguse seisuga on maavara kasutuslubadega ja kaevandamislubadega määratud mäeeraldiste piires varusid ligi kolmekümneks aastaks, arvestades toodangu mahuks 12– 13 miljonit tonni põlevkivi aastas.

Vald toetab heldelt

Abi saavad noored ja vanad

Sünnitoetus: 5000 kr + imikupakk.

Matusetoetus 2100 kr

Sünnipäevatoetus: 500 kr 90-aastastele ja vanematele vallaelanikele.

Koolitoetus: 700 kr I kl lapsele ja suurperede lastele 500 kr lapse kohta.

Mäetaguse põhikooli ja lasteaia lastele on toit tasuta.

Sellel aastal on tasuta ka põhikooli töövihikud.

Toiduraha kompensatsioon 150 kr, väljaspool valda õppivatele lastele 300 kr kuus.

Huvikoolide õppemaksu tasumine 75% ulatuses.

Õpetajale 20 000 kätte

Hammaste jaoks 200 krooni