Ministrite soove tuleb ligi viis miljardit kärpida

Midagi lihtsat see arutelu endast kindlasti ei kujuta.

Ministrite haldusalade ja teiste riigieelarveliste asutuste järgmise aasta rahataotlused ületavad eelarve võimalusi tervelt 4,8 miljardi krooniga. Arvestades eelarvedefitsiidi vaoshoidmise ja vähendamise eesmärki, mille valitsus on endale seadnud, pole kuidagi võimalik nii ulmelisi soove täita.

Taotlused, mis ületavad rahandusministeeriumi poolt  eelarvete koostamiseks ette antud piirsummasid, pole sarnased. Näiteks sotsiaalministeerium sipleb Eesti Päevalehe andmetel üle 300 miljoni kroonise puudujäägiga ainuüksi seetõttu, et juba teistest seadustest tulenevad ettenähtavad kulutused ajavad piirsumma lõhki.

Teistsugused taotlused

Ent ministrid on eelarve koostamise käigus esitanud ka teistsuguseid taotlusi: näiteks põllumajandusvaldkonnas nähtaks hea meelega Euroopa Liidu toetustele riigieelarvest täienduseks maksta lubatavate summade tugevdamist. Mõningatel andmetel moodustavad 4,8 miljardist umbes poole sellised soovid, mis puudutavad raha eraldamist valitsussektori välistele isikutele.

Väidetavasti on rahandusminister Jürgen Ligi kasutanud viimaseid päevi hommikust õhtuni kohtumisteks ministritega, et arutada veel nende haldusalade eelarvekavu. Seetõttu ei olnud tal eile aega eelseisvate väitluste põhiküsimusi lähemalt valgustada.

Valmis ning kõikidesse piiridesse mahtuv eelnõu tuleb ministritel seaduse järgi riigikokku saata enne oktoobri algust.

Usutavasti ei osutu ministrite kokkuarvestatud ulmesoovide mahahööveldamine koalitsioonipartneritele siiski väga kaelamurdvaks. Tuli ju näiteks IRL äsja välja ettepanekuga kirjutada rangelt tasakaalus eelarvete ettevalmistamise ja vastuvõtmise nõue lausa põhiseadusse. Mõned eelarve koostamisest hästi informeeritud isikud tõdesid küll selle avalduse peale peenikest naeru pidades, et nad pole täheldanud eriti palju märke sellest, nagu hooliksid IRL-i esimehe Mart Laari enda ministrid nüüd eelarve tasakaalust senisest rohkem.