Ministeeriumid lubavad, et ACTA midagi ei muuda

See, miks mitteametliku eestikeelse nimetusega „võltsimisvastane kaubandusleping” ACTA Eestis tormi tekitama hakkas, on välisministeeriumi jaoks müsteerium, mittetulundusühingu Eesti Interneti Kogukond ja sõnavabaduse pooldajate jaoks aga tohutu töövõit. Detsembri lõpus ilmunud Eesti Ekspressi toimetaja Askur Alase artiklist, kus räägiti saladuseloorist kaubandusleppe ümber, said ministeeriumiametnikud tegelikult teada, et tegemist võib olla poliitiliselt tundliku teemaga. Sellele muidugi järgnesid veelgi kahtlustäratavamad paljastused, kuidas lepe kiideti heaks kusagil kalastus- ja põllumajanduskomisjonis, mis pani interneti veelgi enam kihama.
Hirmud on suured — kõigepealt kaovad ära avalikud wifi-võrgud, siis hakkab Elion või Starman sind jälitama ilma kohtu loata, seejärel otsitakse lennujaamas sinu pleier läbi ja mõne piraaditud loo eest pannakse sind veel peale kõige muu kriminaalkurjategijana vangi. Need näited on sellest, mis juhtuks, kui rakendada ACTA-t äärmusteni ning muuta vastavaid seaduseid.
Viimastel päevadel on aga meediatorm ajanud poliitikud ja ametnikud ärevusse, sest teistes riikides pole sellist vastukampaaniat toimunud. Justiitsministeerium andis välja avalduse, et tegelikult leppega liitumine ei muuda Eesti õigussüsteemis midagi. „Lepingus ei sisaldu Eesti õiguskorra jaoks seni tundmatuid põhimõtteid,” on nende hinnang. „Enamik tingimusi, mida ACTA seab, on juba kehtivas õiguses ühel või teisel kujul olemas.”
Sisuliselt oli see ka põhjus, miks välisministeerium ametnike tasandil ei näinud põhjust viia teemat arutluseks valitsusse või informeerida avalikkust lähemalt. Põllumajandus- ja kalanduskomisjonis kiideti leping heaks, sest eelmise komisjoni toimumise ajaks ei jõutud pabereid korda ajada. Lepe oleks ka seal ilma mingi sisulise vaidluseta heaks kiidetud — ainult tänu USA-sarnastele, kuid veel karmimatele netieelnõudele SOPA-le ja PIPA-le on teema tekitanud Eestis ja näiteks Poolas sisulise diskussiooni.

Vaid kolm päeva varem

Näiteks Reformierakonna parlamendifraktsioon arutas ACTA-t ja sellega seonduvaid seisukohti alles esmaspäeval, kõigest kolm päeva enne selle allakirjutamist — kuigi välisminister, justiitsminister ja kultuuriminister on ju kõik sellest erakonnast. Täna, kolmapäeval, päev enne allakirjutamist, kutsub välisministeerium enda juurde Eesti internetikogukonna, sideettevõtjate ja teiste osapoolte esindajad, et teemat arutada.
Andrei Korobeinik Reformierakonnast ütles, et ei saa praeguste garantiide juures kinnitada, et seoses ACTA-ga ei hakka meie seadused muutuma. „Tundub, et see oleks justkui kellegi huvides, et selle ümber diskussiooni ei tekiks,” rääkis ta. Ka advokaadibüroo Glikman & Partnerid vandeadvokaat Silja Elunurm, kes on intellektuaalse omandi teemaga palju tegelenud, nõustus, et sisuliselt peavad eestlased lootma lihtsalt seadusloojate headele kavatsustele. Isegi kui justiitsministeerium kinnitab praegu, et seaduseid ei muudeta, ei anna see kaugemas perspektiivis selleks piisavat kindlust.
Uuesti hakatakse ACTA-t arutama Euroopa Parlamendis kevadel, kuna kõigi eelduste kohaselt kirjutab EL-i eesistujariik Poola leppele homme Tōkyōs alla. Siiamaani on välismeedias kajastatud Poola otsust nende siseriikliku teemana — juhtus see ju vaid paar päeva pärast kuulsat SOPA- ja PIPA-vastast netiprotesti, kus arvukad veebiküljed (kõige mõjukam neist siis Wikipedia) panid end päevaks ajaks lihtsalt kinni. SOPA ja PIPA toetus USA senatis kukkus tohutult, kuna see ärgitas senaatoreid end teemaga kurssi viima. Ning siis tuli uudis Euroopa Liidust ACTA teemadel.

Poola veebi rünnati

Häkkerite grupp Anonymous asus kohe ründama Poola ametlikke veebikülgi ning sestap peetigi seda pigem Poola teemaks, unustades teistele Euroopa Liidu liikmetele laienevad kohustused.
Kui tihtipeale käitub ka europarlament kummitemplina, siis ACTA kohapealt on ka seal juba oldud kriitiline — see annab lootust, et kogu poleemika SOPA/PIPA ümber tõmbab ka seal normaalse parlamentaarse diskussiooni uuesti käima. Näiteks hääletati seal 24. novembril, 2010. aastal resolutsiooni üle, mis nõudis ACTA läbirääkimiskomisjonilt rohkem avatust ja seda, et parlament saaks oma seisukohti komisjonilt nõuda. Hääletamine käis mööda fraktsioonipiire (nii hästi, kui see 736-liikmelises parlamendis võimalik on), kuid resolutsioon hääletati maha ülinapilt 322 häälega 306 vastu.
Toona hääletamisel osalenud Eesti eurosaadikuist nõudnuks rohkemat läbipaistvust ja teavitustööd nii Tarand, Savisaar-Toomast, Padar kui ka Siiri Oviir. Vaid EPP fraktsiooni kuulunud Tunne Kelam hääletas resolutsiooni vastu (lähtudes fraktsiooni seisukohast) ja Kristiina Ojuland ei hääletanud.

Peame lootma seadusloojate heasoovlikkusele

Silja Elunurme
Advokaadibüroo
Glikman & Partnerid vandeadvokaat

Vandeadvokaadi sõnul annab ACTA autoriõiguste omajale üpris vabad käed ennetavaid meetmeid kasutada oma õiguste kaitseks.
„Tänases Eesti õiguses kahjuhüvitis mõistetakse välja otsese varalise kahju näol. Kui pole võimalik, määrab kohus „õiglase hüvitise”. ACTA-ga see ei muutu, aga lisaks sellele peavad riigid tagama, et oleks kehtestatud vähemalt täiendavad meetmed ehk siis ettemääratud kahjuhüvitissummad.”
Elunurme sõnul võib see olla ka väga hea säte, sest seni oli vaja kahjusaajal tõestada, et ta on kahju saanud, edaspidi ütleb suunis, et riik peaks tegema endast kõik, et kahju välja makstaks.
„Me võime öelda, et jah, meil on see Eesti õigusega kooskõlas, aga Eesti riigi ametnike usinust arvestades võib see teinekord minna üle vindi,” ütles ta. „Kui riik tahab üle vindi keerata, siis ACTA annab selle võimaluse.”
Elunurm selgitas, et tegelikult on justiitsministeeriumis alles väljatöötamisel intellektuaalse omandi regulatsioon, kuid sisuliselt pole veel seda läbi arutatud. Nüüd aga mõtleb ACTA selle meie eest läbi. „Tegelikult intellektuaalomandi eksperte alles otsitakse,” ütles ta.

Mis on ACTA

ACTA (Anti-Counterfeiting Trade Agreement) on riikidevaheline kokkulepe, millega määratletakse rahvusvahelised normid intellektuaalse omandi õiguses. Tegemist on leppega, millele kirjutasid eelmise aasta oktoobris alla USA, Kanada, Austraalia, Jaapan, Maroko, Uus-Meremaa, Lõuna-Korea ja Singapur.
ACTA eesmärgiks on põhimõtteliselt võidelda intellektuaalse omandi õiguste rikkumise vastu, mistõttu on leppes ära toodud erinevad meetmed, mida peaksid (või võiksid) lepingupooled rakendada.
Kriitikute hinnangul muudab ACTA drastiliselt suhtumist internetti, kahjuhüvitistesse ja kriminaalõigusesse. Näiteks kritiseeritakse lepet seetõttu, et seab internetiteenuste pakkujatele (näiteks Starman või Elion) vastutuse kasutajate tegevuse eest — see aga paneks pakkujad tegutsema preventiivselt.
Teiseks kritiseeritakse ACTA ebaselget sõnastust, millega seab lepe autoriõiguste omajate (ja mitte ainult autorid) õigused ülemaks sõnavabadusest ja privaatsusvabadustest. Näiteks peaks seadusliku nõude alusel teenusepakkuja andma informatsiooni autoriõiguse omanikule ka ilma kohtu loata.
ACTA leppe vastaseid veab MTÜ Eesti Interneti Kogukond, kelle kodulehelt http://kogukond.org saab leppe kohta lugeda veel kriitikat.