Ministeerium muretseb seadustekstide keele pärast
(1)Seadusloome protsessi karidest ja keerukusest annab aimu eel-nõude kooskõlastusring, milles üht võtmerolli mängib justiitsministeerium.
Justiitsministeeriumi pädevuses on hinnata nii teistes ministeeriumides valminud õi-gusaktide sisu kui ka nende normitehnilist ja keelelist külge.
Eesti Päevaleht avaldab väljavõtteid kirjast, mille justiitsminister Rein Lang on saatnud kultuuriminister Raivo Palmarule ja mis arvustab halastamatult autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu õigekirja ning stiili.
Puuduste loetelu
“Eelnõu on keeleliselt üsna ebaühtlane, mida kehtiva seaduse muutmise puhul ei oleks eeldanud,” seisab ametnike koostatud vastukirjas, milles on esitatud õige pikk puuduste loetelu. Muu seas heidetakse eelnõu autoritele ette, et nad on eksinud aluse ja öeldise ühildumise vastu, liigtarvitanud poolt-konstruktsiooni ja mine-vormi ning pannud valesti komasid ja jutumärke. Lisaks on mitmed paragrahvid halvasti sõnastatud või raskesti mõistetavad. Samas sisaldab dokument kriitika kõrval “vigade parandust”. Armu ei leia justiitsministeeriumi nõunike silmis ka eelnõu seletuskiri. “Selle lugemist raskendab eelkõige lohakas sõnastus, rohked stampväljendid (antud muudatus, antud sõnastus, antud kasutusviis, antud regulatsioon, antud vaba kasutus, antud paragrahv jne), õigekirjavead (kahjustaks autorite seaduslike huve), vale suurtähekasutus (“Eesti Kultuuripärandi Digitaalse Säilitamise Riiklik Strateegia 2004-2007”), tarbetud toorlaenud (implementeerima) ja ingliskeelsed väljendid (three step test) ning lauseõpetusreeglite eiramine (kõrvallause enamasti komaga eraldamata),” märgivad nad kirjas kultuuriministeeriumile. EPL
 |
  |
 |
