Ministeerium: joobe piirmäära tõstmisele pole tõsiseid vastuargumente

„Justiitsministeerium ei oleks esitanud sellist ettepanekut kaalumiseks, kui oleks leidnud, et see ei ole õigustatud ning esineksid tõsised argumendid selle vastu,“ ütles Hillep Päevaleht Online’ile.

Riigikohus on Hillepi sõnul leidnud, et alla 0,5 promilli puhul veres ei ole juhi funktsioonide häirumine sedastatav.

„Seetõttu tulebki tõsiselt kaaluda, kas on ikka põhjendatud sellises joobes isikute karistamine, mis tegelikult ei mõjuta oluliselt liikluskäitumist ning õnnetuste hulka,“ jätkas ta.

Justiitsministeeriumis valmis 2006. aastal ainulaadne uuring, milles käsitleti esmakordselt Eestis sõidukijuhi joobeastme ja liiklusõnnetuse riski seoseid.

„Meie uuringu kohaselt ongi piirmäär, alates millest saab hakata rääkima suuremast ohust liiklusõnnetusse sattuda, just 0,5 promilli,“ kinnitas Hillep.

Politseiameti andmetel tabati juulis ja augustis Eesti teedel kokku 1526 joobes juhti, kellest 389 puhul oli joove alla 0,5 promilli.

Kui juhi joove jääb vahemikku 0,2 kuni 0,49 promilli, siis võib teda karistada maksimaalselt 6000 kroonise trahvi või juhtimisõiguse ära võtmisega kõige rohkem kuueks kuuks.

Trahvi korral võib lisakaristusena ära võtta sõiduki juhtimisõiguse 3 - 9 kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; või 3 kuust kuni 1 aastani, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud.

Justiitsministeerium on esitanud kaalumiseks ettepaneku, mille kohaselt tõstetaks sõidukijuhi joobe lubatud piirmäär 0,5 promillini.

Ministeeriumi teatel on Euroopas üldiselt võetud suund 0,5 promillisele lubatud piirmäärale ning seda võiks ühtlustamise huvides kaaluda ka Eesti.

Praegu võib roolis olla kuni 0,2 promillise joobega.