Ministeerium Eestisse beebikaste ei kavanda
Hoolimata sellest, et isegi lähinaabrid Lätis on võtnud kasutusele beebide loovutamise kastid, kuhu vanemad saavad jätta oma vastsündinud lapse, kui nad ei suuda või ei taha tema eest hoolt kanda, ei kavatse Eesti sellist süsteemi käivitada, ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Anniki Tikerpuu.
Tema sõnul on beebikastide näol tegemist ajaloolise traditsiooniga, mis on enamasti olnud kasutuses katoliiklikes riikides ja seotud kirikuga.
„Sedalaadi süsteem pärineb aegadest, mil lapse sünnitanud vallaline naine oli häbiplekiga ning talle pakuti võimalust anonüümselt laps ära anda,” selgitas Tikerpuu tausta. „Praeguses liberaalses ühiskonnas on meie peremudelid ja hoiakud oluliselt teistsugused, vallalisena lapse saamine ei ole häbiasi ning on inimese teadlik valik.”
Teisalt on Tikerpuu sõnul beebikaste kasutatud väga keerulises majanduslikus olukorras olevates riikides, kus lastest loobumine on olnud vaesusest tingitud ja plahvatusliku iseloomuga. Ka Läti beebikastide avamise otsus on tema hinnangul tingitud majanduskriisi puhkemisest.
Laste prügikonteineritesse või tänavale mahajätmine on Tikerpuu sõnul Eestis väga harv. „Aastate peale tulevad vaid üksikud juhtumid,” selgitas ta. „Otse haiglast asenduskodusse suunati eelmisel aastal kolm vastsündinud last.”
Tikerpuu sõnul annab Eestis kehtiv perekonnaseadus vanemale võimaluse anda oma nõusolekuga laps lapsendamiseks. „Lapsendamist korraldavad meil maavalitsused ning maavalitsustes töötavad meil lapsendamise alal heade kogemustega spetsialistid,” kinnitas ta.
Toetavad teenused
Tikerpuu lisas, et kui vanem või vanemad soovivad anda oma lapse lapsendada, siis enne selle otsuse langetamist on võimalik saada nõustamist nii haigla, kohalike omavalitsuste kui ka maavalitsuse spetsialistidelt. Peale selle saab kohalik omavalitsus pakkuda perele toetavaid teenuseid, et võimaldada lapsel siiski kasvada päritoluperekonnas.
„ÜRO lapse õiguste konventsiooniga ühinenud riigina lähtume me lapse õigusest identiteedile ehk et lapsel on õigus teada oma bioloogilisi vanemaid ja päritolu,” ütles Tikerpuu.
Ta tõi näiteks Rootsi, kus lapse õigus teada oma vanemaid on lausa nii oluline põhimõte, et nende seaduste järgi on lapsel õigus saada kunstliku viljastamise puhul infot seemnerakudoonori ehk oma bioloogilise isa kohta.
