Millest rääkisid presidendid

Konstantin Päts: president on lepitaja ja toetaja

•• Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts rõhutas oma esimeses kõnes, mille ta pidas riigikogu ees 24. aprillil 1938, oma uhkust ja rõõmu uute riigiasutuste, sealhulgas presidendiinstitutsiooni üle.

Suurima kiituse nende uute institutsioonide loomise eest pühendas president rahvale, tänu kelle kindlale meelele, isamaa-armastusele ja tahtele elada oma riigis ületati kõik rasked katsumused. “Meie oleme niikaugele jõudnud oma riikliku korra loomise juures ainult tänu sellele, et meie rahvas kogu see aeg on oma kaastööga riigi ehitamisest osa võtnud,” ütles Päts.

Uued asutused pidid tema sõnul rahvale näitama, et “nad on ustavalt ära teeninud, mis rahvas põhiseadusega nende kätte on andnud”.

Ennast nägi Päts ennekõike asutuste lepitajana. “Vabariigi president ei ole mitte selleks, et oma võimu näidata, vaid vabariigi president on lepitajaks ja toetajaks asutustele nende üles-annete teostamisel. Mina tõotan olla meie rahva poolt loodud demokraatlike asutuste toeks ja abiks, et nad leplikus meeles täidaksid ülesandeid, mis neile on pandud.”

Lennart Meri: Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel!

•• Eesti Televisioonis 1992. aasta 6. oktoobril peetud kõnes tundis president Lennart Meri uhkust lõppenud valimiste üle, väites, et oma esimestel vabadel valimistel on Eesti valinud vaba euroopaliku demokraatia tee.

“Meile vaatab vastu kõhn ja vaevatud Eestimaa, paljude armidega, millest mõned veel veritsevad. Kuid pilk on kindel ja sõbralik,” alustas Meri, rääkides eesootavatest majandusraskustest. Ta julgustas inimesi uskuma oma jõudu ja iseennast jalule aitama. Meri pöördus ka mittekodanike poole, kinnitades neile, et Eesti on õigusriik.

Meri rõhutas, et Eesti integreerumine Euroopasse on tähtis nii majandus- kui ka kaitsepoliitiliselt. “Meie eesmärgiks on rahulik, turvaline ja sõbralik Põhjala.”

President Meri võttis oma esimese kõne kokku nii: “Eesti naised ja mehed, olgem selle ajaloolise hetke väärilised. Ühendatud jõuga, üksmeele ja ennastsalgavusega oleme saanud jagu minevikutaagast, nüüd peame pilgud pöörama tulevikku. Minevikku jäävad üksnes meie juured, millest ammutame jõudu, lootust ja esivanemate tarkust, praegusel juhul 1918. aasta iseseisvumismanifestist, mille sõnad kõlagu täna üle kogu maa: Eesti, sa seisad lootusrikka tuleviku lävel!”

Arnold Rüütel: Eesti areng on kreenis

•• Eesti kolmas president Arnold Rüütel pidas oma esimese kõne riigikogus 2001. aasta 8. oktoobril. Rüütli sõnul oli Eesti selleks ajaks läbinud üleminekuperioodi ja jõudnud arenenud riikide liigasse. Tunnustades Eesti edu, märkis Rüütel: “Eduka Eesti kõrval on ka teine ja mitte sugugi väiksem Eesti. Need on meie oma inimesed, kes on pidanud Eesti edu eest maksma sageli ülekohtuselt kõrget hinda.”

Rüütli sooviks oli teha kõik endast olenev, et vähendada kuristikuks paisunud lõhet eri sotsiaalsete kihtide, poliitiliste jõudude, institutsioonide ja võimutasandite vahel. “Eesti areng on kreenis keskuste poole, nüüd tuleks seda tasakaalustada,” ütles ta.

President Rüütel astus ametisse rahvusvaheliselt kriitilisel ajal: 11. septembril USA-d tabanud terrorirünnak oli äsja saanud sõjalise vastuse. “Demokraatlikul maailmal ei jäänud teist valikut,” ütles Rüütel.

Rüütel lisas, et välispoliitiline tegevus võiks siiski olla keskendunud Eesti lähinaabritele: Balti riikidele ja Läänemere piirkonnale.

Väljavõtteid president Arnold Rüütli eilsest avaldusest

Armas Eesti rahvas!

•• Olen üha soovinud, et iga eestlane võiks vanusest ja elukohast sõltumata tunda end oma riigis vajaliku ja kaitstuna. Siit saab kinnitust tuleviku-usk ja veendumus, et Eesti võib olla suur oma õnneliku rahva kaudu.

•• Viimaste aastate kiire areng ja majanduskasv on ühel või teisel moel jõudnud igaüheni Eestimaal, sest on olnud lisavõimalusi pensionide, lastetoetuste, vanemahüvitise ja maksuvaba tuluosa suurendamiseks.

•• Ilusad sõnad Eesti edust muutuvad aga tühiseks, kui tulevikus pole enam rahvast, kes seda edu on saavutanud ja edasi võib kanda.

•• Eesti tuleviku seisukohalt ongi praegu tähtsaim meie järelkasv. Mida tema heaks teha – see peaks olema igaühe südameasi, sõltumata maailmavaatest või eluvaldkonnast.

•• Soovin teile õnne ja armastust – jätkugu seda nii oma lähedaste kui ka Eesti jaoks!