Militaarpsühholoog: kõik algab juhtimisest

Eesti Päevaleht kohtus Jacques Mylle’iga missioonimeeste vaimsest tervisest rääkiva artiklitesarja raames.

•• Olete olnud sõjaväeteenistuses üle 30 aasta ning suure osa sellest tegelenud sõdurite vaimse tervisega. Mida olete teada saanud?

Sõduritele võib anda kõrgeid eesmärke ainult siis, kui neile väga põhjalikult selgitatakse, miks ja mida peab tegema. Nii talitades tunneb 90% sõdureist end oma tööd tehes väga hästi. Vaimne tervis on korras. Ülejäänud on aga jäämäe veepealne osa, millega tuleb tegelda.

•• Olete andnud nõu postsotsialistlike riikide armeedele. Kas sõdurite vaimsed probleemid on seal samad, mis mujal?

Erinevused algavad juhtimisstiilist. Militaarjuhid vajavad palju harimist ja treeninguid, et saada üle liialt levinud autoritaarsest juhtimisest. Hea militaarjuht postmodernses ühiskonnas peab olema paindlik: kui vaja, siis autoritaarne, kui vaja, siis demokraatlik.

•• Sõdurite missioonieelne kontroll on põhjalik, püütakse välja valida parimad. Ometi võivad ka valitud meestel esineda vaimsed probleemid. Miks?

Üks asi on harjutused ja ohtlike olukordade simulatsioon. Kõike harjutatakse, aga puudub reaalsele olukorrale omane ettearvamatuse- ja ohutunne. Missioonil kaob võimalus teha vigu. Kõik peab algusest peale õige olema. Näiteks juhid tunnetavad siis teravalt, et iga nende eksimus võib maksta elu.

•• Milliseid vigu tehakse postsotsialistlikes riikides missioonide ettevalmistamisel?

Kõrgemad sõjaväejuhid võiksid enam tähelepanu pöörata sõjaväelaste vaimset tervist toetavatele struktuuridele, kus oleks piisavalt professionaalseid psühholooge, sotsiaaltöötajaid, kaplaneid. Belgias osaleme rahuoperatsioonidel 1990. aastate algusest, aga militaarpsühholoogid alustasid tegevust kuus aastat hiljem. Võttis aega, enne kui juhtkond selle vajadust mõistis.

•• Kui naasen missioonilt ja mul on vaimseid probleeme, miks peaksin siis militaarpsühholoogi juurde minema?

Sisuliselt on see ju oma lahkumisotsusele alla kirjutamine.

Nii mõnikord juhtubki. Inimesed varjavad probleeme. Aga hea psühholoog peab seda ennetama ning oskama jääda professionaaliks ka konfidentsiaalsuse mõttes.

•• Mida peab Iraagist naasnu tegema, kui teda võrreldakse nõukogude okupandiga Eestis?

Ideaalis peaks nii militaarsüsteemil kui ka ühiskonnal tervikuna olema ühised eesmärgid. Mida avatumalt sõjavägi suhtleb, seda paremini probleemid lahenevad.

•• Vanemad inimesed küsivad: mis meie poistega lahti on? Maailmasõdades polnud kaevikuveerel mingeid psühholooge, aga lolliks ei mindud.

Täiesti vale arusaam. Vaadake klassikaliste sõdade kajastusi kirjanduses. Sõda ei möödu inimesest jälgi jätmata. Kui sõjaveteranil on probleeme, on ta õppinud elama nendega koos.

•• Ühe sõjaväelase elukaaslane rääkis mulle oma sõbra hirmudest. Mees ehmatab, kui kuuleb köögis kastruli kolinat, mis meenutab mingit heli sõjaväljalt. Aga ise ütleb, et probleemi pole ja ravile ei lähe.

Selliseid juhtumeid ei saa välistada. Võimalik on ainult inimesi harida, et nad tunneks ära, kui nendega midagi lahti on.

30 aastat militaarpsühholoogiat

•• Belgia professor doktor Jacques Mylle on olnud sõjaväeteenistuses alates 1969. aastast.

•• Ta on põhjalikult uurinud posttraumaatilist stressihäiret Ruanda genotsiidi näitel ja nn Balkani sündroomi missioonil käinud meeste näitel.

•• Ta on nõustanud Tšehhi ja Bulgaaria relvajõude militaarpsühholoogia küsimustes.

•• Alates 1990. aastast juhib ta Belgia kuningliku sõjaväeakadeemia psühholoogia teaduskonda.

•• Professor Mylle viibis Eestis, et aidata ette valmistada 2007. aasta septembris Tartus kaitseväe ühendatud õppeasutustes toimuvat rahvusvahelist konverentsi vaimsest tervisest sõjaväelistes süsteemides.

Missioonimeeste vaimse tervise lood Eesti Päevalehes

•• Seli tervisekeskus unistab militaarpsühholoogist. 6. detsember 2005

•• Psühholoogid: missioonil käinud keskmisest tervemad. 30. november 2005

•• Supersõduri surm kaubanduskeskuses. 28. november 2005

•• Missioonil käimine võib lõppeda perevägivalla või enesetapuga. 28. november 2005