Michal kutsus kokku kriminaalmenetluse seaduse muutmise töörühma

Oma kutses mainis Michal ka riigikogus opositsioonis oleva Keskerakonna fraktsiooni algatatud seadusemuudatust, mille eesmärk oli „inkvisitsioonilisest kohtueelsest uurimismudelist” loobumine. Justiitsminister nentis, et kuigi valitsus ei toetanud kõnealust eelnõu, on mõnigi selles püstitatud teema oluline ja põhjalikumat analüüsi väärt.

Töörühma eesmärk ongi leida, kas kriminaalmenetluse seadusse oleks vaja muudatusi ja kui, siis milliseid. „[Analüüsiga] püüame leida vastuse küsimusele, kas kehtiv kriminaalmenetluse seadustik tagab põhiõiguste kaitsmise nõutud määral või oleks Euroopa inimõiguste kohtu ja põhiseaduse nõuete eeskujulikuks täitmiseks vajalik läbi viia muudatusi,” seisab Michali kutses.

Pärast Silver Meikari algatatud rahastamisskandaali ning Lauri Laasi ja Priit Toobali kirjaskandaali on nii reformierakondlased kui ka keskerakondlased kritiseerinud prokuratuuri võimupiiride ületamise pärast. Keskerakond võttis prokuratuuripoolse põhiõiguste rikkumise parlamendis jutuks lausa riikliku tähtsusega küsimusena. Hiljuti avaldas riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Rait Maruste arvamust, et prokuratuur läks Reformierakonna rahastamisskandaali määruse avaldamisega liiale.

Lainetus ühiskonnas

Minister Michal kinnitas, et Keskerakonna eelnõu, mille valitsus on tagasi lükanud, ei saa kokkukutsutud töörühma arutluste aluseks. Ta lisas, et tegelikult on menetluskiirust ja ressursse arutatud juba kaua. „Kui seal väärib miski rõhutamist, siis see, et töörühma on kutsutud kokku nii opositsiooni kui ka koalitsiooni esindajad ja kõik teised osapooled,” sõnas Michal. „See on ühine protsesside hindamine – kui see [Keskerakonna eelnõu] 295 tekitas ühiskonnas võib-olla mingit muud lainetust, siis valitsus otsustas väga selgesti seda mitte toetada.”

Lainetuse all võib Michal silmas pidada kriitilisi arvamusartikleid, aga ühtlasi nii Tartus kui ka Tallinnas tänavatel ausat poliitikat nõudvate meeleavaldajate plakateid, millega püüti mõista anda, justkui üritataks eelnõuga piirata prokuratuuri ja politsei võimalusi poliitikute tegevust uurida.

Michali sõnutsi on arutelusse kaasatud ka õigusteadlased: esmane kokkulepe on olemas Tartu ülikooliga, kes korraldab vajaliku õigusliku analüüsi. Ministeerium loodab juba sel aastal ühe korra töörühmaga kokku tulla, kuid tõenäoliselt jääb tõsisem töö ja ülikoolilt tellitud analüüsi valmimine järgmise aasta esimesse poolde.KommentaarKolm tähtsat küsimust

Kristen Michal
justiitsminister

„Üks teema on absoluutse legaliteedi (kohustuslik kriminaalasja alustamine – toim) küsimuse ülevaatamine: kas prokuratuur igal juhul peaks kriminaalasja algatama või peaks prokurör saama suurema vabaduse selle üle otsustamiseks? Kui asi pole ilmselgelt sellise kaaluga või pole otstarbekas, kas siis peab maksumaksja ressurssi kulutama?

Teine teema on see, kuidas oleks võimalik kriminaalmenetlusi kõige kiiremini läbi viia ja seda ajalist tempot hoida. Me ju kõik mõistame, et mida kauem menetlus kestab, seda koormavam ja kurnavam see kõigile osapooltele on. Näiteks üks eriline prioriteet on meil aastate vältel olnud alaealistega seotud kriminaalasjad ja seal on ikkagi olulisi samme tehtud, oluliselt kiiremini saavad need uuritud. Samamoodi tuleks ka teisi asju vaadata: kas uurimiseks on vaja ressurssi juurde? Mingisuguseid muudatusi? Kas menetlustoimingutes midagi üle vaadata?

Ja kolmas pool on põhiõiguste kaitse menetlustes, et kõigil osapooltel oleks võimalik oma õigusi paremini kaitsta. Eelmise aasta 1. septembril jõustusid juba mõned muudatused, mida Eestis varem ei olnud – näiteks kui keegi läheb tunnistajana ütlusi andma, siis on tal võimalik kaitsja kaasa võtta. Nii et selles pole midagi erakordset, et [kriminaalmenetluse regulatsiooni] arendatakse.”