Mesinikud süüdistavad rapsikasvatajaid tapmises

Igal aastal kannavad mesinikud kõvasti kahju, sest põllumehed pritsivad õitsvat rapsi taimekaitsevahenditega, mis toob endaga kaasa mesilaste tavapärasest suurema suremuse.  

Karksi-Nuia mesiniku Antu Rohtla sõnul on näiteks üks Viljandimaa kolleeg saanud sel aastal ligi 60 000 krooni kahju, sest tema mesilased korjasid mett mürgitatud rapsilt ja haigestusid.

„Mürgitatud rapsi tõttu jääb mesinikul ühe mesilaspere kohta aastas saamata 15–20 kilo mett, mis teeb rahas kusagil 1600 krooni. Tänavu on Viljandimaal olnud ka juhus, et haigestus 40 mesilasperet,” rääkis Rohtla. Kuid mesilased pole rapsi tõttu haigeks jäänud ja surma saanud vaid Viljandimaal. Rohtla sõnul on tänavu tulnud teateid sama õnnetuse kohta nii Tartumaa, Pärnumaa kui ka Lääne-Virumaa mesinikelt.

On ka vastastikust kasu

Rohtla hinnangul teevad põllumehed õitsvat rapsi taimekaitsevahenditega pritsides karuteene nii mesinikele kui ka iseendale. „Õitsvat rapsi pole üldse mõttekas pritsida, sest naeri-hiilamardika tõrje mõjub, kui rapsi pritsida enne rapsi õitsemist ehk roheliste taimepungade tekke aegu,” teadis Rohtla rääkida.

Eesti mesinike liidu juhatuse esimehe Aleksander Kilgi sõnul ei ole Eestis siiski veel täheldatud, et taimekaitsevahenditega pritsitud raps rikuks mee kvaliteeti. Teiste Euroopa riikide kogemus on aga näidanud, et väga agar ja regulaarne taimekaitsevahendite kasutamine avaldab lõpuks mõju mee kvaliteedile.

„Ka meie ei saa praegu panna kätt südamele ja väita, et mitte ühtegi grammi mürgist rapsinektarit ei jõua mee hulka. Kuid analüüsid pole tõesti seda näidanud,” lisas Kilk. „Meie mure on siiski mesilaste arvukuse vähenemine.”

Taimekaitsevahendi kasutamise järel saavad hädad tema sõnul alguse sellest, et mürgi tõttu hukkuvad lennumesilased ja nende reproduktsioon võtab aega, vahepealsel ajal mesinik tarust mett ei saa. Kilgi andmeil on mitmed mesinikud üritanud põllumehi ka kohtusse anda ja nõuded nende vastu on küündinud mitmekümne tuhande kroonini, kuid seni on mesinikud jõudnud põllumeestega kohtuvälisele kokkuleppele.

Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra, kes on ka ise agar rapsikasvataja, põhjendas põllumeeste tegu sellega, et kui rapsi taimekaitsevahenditega ei pritsi, siis mõjutab see kohe rapsi saagikust.

Sõrra sõnul peaks rapsipõllu läheduses tegutsevad mesinikud põllu omanikuga ühendust võt­ma. „Minu enda kogemus on näidanud, et mesinikega saab kokku leppida, mis päevadel ja kellaajal taimekaitsevahendit kasutada,” rääkis Sõrra.

Samal ajal möönavad mesinikud, et rapsikasvatajad annavad neile kaudselt ka tulu, sest raps on hea meetaim. Antu Rohtla sõnul saavad rapsikasvatajadki mesinikelt väikese vastutasu: uuringutulemused on näidanud, et rapsitaim, mida õitsemise ajal on külastanud mesilased, annab hiljem töötlemisel paar protsenti rohkem rapsiõli kui mesilaste tolmeldamata jäänud raps.

Vahele jäävad vähesed patustajad

•• Taimetoodangu inspektsiooni juht Mart Mäeker ütles, et tegelikult ei luba seadus rapsi õitsemise ajal taimekaitsevahenditega pritsida.

•• „Vahel langevad aga asjad nii kokku, et sobivat pritsimisaega enne rapsi õitsemist ei tule ja siis asuvad põllumehed õitsvat rapsi pritsima,” selgitas Mäeker. Inspektsiooni andmetel on sel aastal õitsvat rapsi taimekaitsevahenditega pritsinud vaid kaks põllumeest.

•• Mesinike hinnangul ei kajasta statistika põllumeeste tegelikke eksimusi. Eesotsas Aleksander Kilgiga kurdavad nad, et üldjuhul teeb inspektsioon patustanud põllumeestele tuhat krooni trahvi ja sellega lugu lõppebki.

•• Siiski on võimalik ka rangemalt karistada, teadis Mäeker. Põllumeeste keskliidu asepresidendi Jaan Sõrra andmeil võib taimekaitsevahenditega patustanud põllumeestel toetusi vähendada.