Merkel kiitis Eestit konflikti lahenduse eest

Kohtumisel avaldas Merkel Eestile tunnustust selle eest, kuidas valitsus pronkssõduri konflikti lahendas. “Usun, et see oli Eesti valitsuselt tähtis samm, et 9. maiks oli monument taasavatud, näidates austust langenud Nõukogude sõduritele,” ütles Merkel.

Liidukantsler loodab enda sõnul, et Eesti ja Venemaa suhted normaliseeruvad, kuid selleks tuleb riikidel omavahel otse ja ausalt rääkida.

Rääkides paarikümne ajakirjaniku ees Eestit tabanud küberrünnakutest, lausus Merkel, et Saksamaa tegi Euroopa Liidu eesistujamaana Eestiga selles küsimuses tihedat koostööd. Ta märkis, et Saksa välisminister oli pidevas kontaktis Eesti kolleegiga ja suhtles ka Venemaaga. “Aga see ei ole otseselt euroliidu pädevuses, vaid paljuski kahepoolsete suhete küsimus,” lisas Merkel, pidades silmas olukorra lahendamist.

Saksamaa püüdis hoida end pronksiööga valla pääsenud Eesti-Vene suhete teravnemisest kaugele. Mõnest märgist, nagu Tallinna rahutustele kohe järgnenud Vene duumasaadikute visiidi aktiivsest vahendamisest, võis järeldada, et Saksa liidukantsler üritab asetada Eesti siseasju Eesti-Vene suhete konteksti ja distantseerida Euroopa Liidu küsimustest.

Samas tegi Saksamaa hoiak Eesti õnneks kiiresti läbi radikaalse muutuse, kui Moskvas sattus rünnaku alla Eesti saatkond. Paari nädala eest Samaras Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumisel võis Merkeli suust kuulda Saksamaa poliitiku kohta ennekuulmatult karme sõnu Venemaa tegevuse kohta.

Eilse kohtumise peaeesmärk oli aga osa Merkeli välkkohtumiste plaanist, mille eesmärgiks on saavutada 21. ja 22. juunil toimuval Euroopa liidrite tippkohtumisel kokkulepe Euroopa põhiseaduslepingu tuleviku osas. 

Hilisõhtusele kokkusaamisele olid lisaks Ansipile kutsutud veel Läti peaminister Aigars Kalve¯tis ja Austria liidukantsler Alfred Gusenbauer.

Eesti toetab lepingut

Odavlennufirma easyJet lennukiga Berliini saabunud peaminister Ansip ütles, et Eesti toetab täielikult eesistuja tegevust kokkuleppe saavutamiseks juuni ülemkogul. “Eesti ja Euroopa jaoks on kokkuleppe saavutamine väga oluline – vaidlemine omaenda protseduurireeglite üle ei ole mõistetav ei meie kodanikele ega ülejäänud maailmale,” lausus Ansip.

Samas toetab Eesti suhtumist, et mõista tuleb ka nende riikide soove, kel on raskusi praeguse lepingu tekstiga. “Unustada ei tohi aga seda, et 18 riiki on lepingu ratifitseerinud – me ei saa minna nullpunkti tagasi,” lisas Ansip.

Merkeli sõnul olid eile Berliinis koos riigid, kelle toetusel on võimalik Euroopa põhiseaduslepinguga edasi minna.