“Meie rahva lugu pole mitte üksnes sõdade, pärisorjuse ja genotsiidide ega kaunite rahvalaulude ja ilusate rahvarõivaste loomise lugu. See on ka ühe võõraste valitsetud maa põlatud talurahvaseisuse omanäoliseks rahvuseks saamise ja teiste Euroopa haritud rahvaste sekka astumise lugu,” on Ea Jansen ise ajakirjandusele öelnud.

Eesti Balti-Saksa Seltsi, Akadeemilise Ajalooseltsi ja Eesti Teadlaste Liidu liikme Ea Janseni uurimistöödes on leidnud käsitlust Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Kristian Jaak Peterson ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kui endine peaminister Mart Laar 1994. aastal Jakob Hurda elu ja tööd käsitleva uurimistööga magistrikraadi kaitses, oli tema oponendiks Ea Jansen. Laar on öelnud, et ka hilisemat doktoritööd kirjutama mõjutas teda ajaloodoktor Jansen.

Tunnustatud teadlane

Sügavat huvi pakkus Jansenile ka seltsiliikumisega seonduv. 1995. aastal hinnati Ea Janseni ja Jaanus Arukaevu ühistöö “Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini” aasta parimaks ajalooraamatuks.

2002. aastal autasustas president Jansenit Valgetähe IV klassi ordeniga.

Möödunud sügisel sai kaante vahele mahukas “Vaateid eesti rahvusluse sünniaegadesse”, mida Rein Veidemann on nimetanud eesti rahvusluse parimaks enesekirjelduseks.

Artiklite kogumik sisaldab autori kirjutisi 1990. aastast alates. Jansen ise tunnistas raamatu ilmumise aegu, et niisuguse uurimisvaldkonnaga tegelemine aastatepikku on talle olnud õnn, ehkki mitte alati ei tundnud ta end seesmiselt vabana.

Käesoleval aastal pälvis ta riikliku elutööpreemia pikaajalise teadus- ja arendustöö eest.

Ajaloodoktor Ea Janseni ärasaatmine toimub 26. aprillil kell 12 ajaloo instituudist, muldasängitamine kell 14 Metsakalmistul. EPL