Meediaga kembelnud Ain Seppik ennetavat trahvimist ei poolda

Justiitsministeeriumis valminud ja riigikokku arutamiseks jõudnud allikakaitse seaduse eelnõus on peale ajakirjanikele informatsiooni andnud anonüümsete allikate avaldamise kohustuse kirjas ka sätted, mis võimaldavad tulevikus ajakirjandusväljaandeid ennetavalt trahvida.

Näiteks kirjutas Äripäev 2007. aastal artikli, milles seostas Keskerakonda kuuluvat Ain Seppikut ja tema poegi väidetavalt kuritegelikku jõuku kuuluva tegelasega. Hiljuti jõustunud kohtuotsuse kohaselt pidi Äripäev Ain Seppikule maksma 50 000 krooni valuraha. Kui aga juba praegu kehtiks seadusemuudatused, mis on lisatud parlamendis arutatavale allikakaitse seadusele, võinuks Seppik kohtus nõuda Äripäeva ennetavat karistamist, et vaigistada väljaande kihku teda taas soovimatus kontekstis mainida.

Siiski möönab mitu parlamendi õiguskomisjoni liiget, et selline ennetav karistamine ei sobi Eesti õigusruumi. Ka Ain Seppik ise ütles, et ei pea ajakirjanike ärahirmutamist vajalikuks. Lisaks on Seppiku arvates ebamõistlik, et seadusemuudatuste kohaselt ei peaks mittevaralist kahju saanud isik kohtus tulevikus oma kahju ulatust tõendama. „See teeks kaebajate elu lihtsamaks, aga ma ei pea vajalikuks ajakirjanike ärahirmutamist ega ajakirjandusvabaduse ohtu panemist.”

Ent isiklikust aspektist rääkides pidanuks Seppik Äripäevaga kohut käies seadusemuudatuste kehtimise korral oma hagiga vähem tööd tegema ja kohtukulli ees käimine poleks võtnud aega ligi kaks ja pool aastat, vaid oluliselt vähem.

Õiguskomisjoni kuuluv Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Indrek Saar on samuti arvamusel, et liigse lennukusega koostatud seaduseelnõus tuleb enne vastuvõtmist teha muudatusi. Muu hulgas peab Saar mõistlikuks ennetavate trahvide osa ümberkirjutamist.

Ka Vaher ei toeta

„Selle seaduseelnõuga peab veel kõvasti vaeva nägema, et see demokraatlikule ühiskonnale mingil kujul vastuvõetav oleks,” selgitas Saar. Nii peavad Saar ja Seppik lisaks võlaõigusseaduse sätetele, mis võimaldavad meediaväljaandeid tulevikus ennetavalt mõne mittevaralise kahju ärahoidmiseks trahvida, vajalikuks ka meedias pahameele esile kutsunud allikakaitse temaatika läbitöötamist.

„Kindlasti on Rein Langil õigus, kui ta ütleb, et praegu ei reguleeri seadused ajakirjanike õigust keelduda kohtus oma allikate avaldamisest. Kuid see kataloog, milliste kuritegude puhul ajakirjanik oma allikaid avaldama peab, on liiga lai ja seda tuleb kitsendada,” ütles Seppik.

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher ütles, et ta soovis juba enne eenõu esimest lugemist asuda seadust muutma.

Kuid kuna riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei võimalda seda eelnõu al-gataja nõusolekuta teha, siis ei saanud komisjon vältida eelnõu sattumist suurde saali. „See on vildakas seaduseelnõu ja sellisel kujul see parlamendi heakskiitu ei saa,” teatas Vaher.

7. aprillil peaks allikakaitse seaduse eelnõu arutama parlamendi täiskogu suures saalis esimest korda, kuid juba enne seda on õiguskomisjon plaaninud kokku kutsuda ekspertidest, tegevajakirjanikest ja väljaannete esindajatest koosneva töörühma, kes ühiskonnas furoori tekitanud eelnõu taas läbi arutab.

Ministeerium: eelnõu kaitseb ajakirjanikke

•• Justiitsministeerium kommenteeris eilset viies ajalehes valgete lehekülgede avaldamist pressiteates, kus märgiti taas, et allikakaitse seadus on ajakirjanike huvides.

•• „Täna on Eestis allikakaitse reguleeritud üksnes ringhäälinguseaduses. See tähendab, et kirjutaval ajakirjanikul allikakaitse puudub,” teatas ministeeriumi avalike suhete talituse nõunik Valdek Laur. Seega väidab justiitsministeerium, et kui kohtumenetluses on sätestatud erandid näiteks advokaatidele ja arstidele, siis ajakirjanikele erandit seal ei ole. Seega, kohtumenetluses ei ole praegu Eestis ühelgi ajakirjanikul õigust ütluste andmisest keelduda, sealhulgas jätta oma allikad avaldamata.

•• Nii soovibki eelnõu välja töötanud justiitsministeerium anda ajakirjanikele allikate avaldamisest keeldumiseks seaduslikud alused. „Asjaolu, et vaatamata kehtivatele seadustele pole ühtegi ajakirjanikku veel sunnitud oma allikaid avaldama või sellest keeldumise eest karistatud, ei ole kuigi tõsiselt võetav argument. See kehtib vaid nii kaua, kuni ajakirjanik mõistetakse süüdi ja teda karistatakse selle eest, et ta oma allikat ei avalda,” selgitas ministeerium.