Meditsiiniraamatukogu sulgemine pahandab arste

Sotsiaalministeeriumi lõplik otsus sulgeda meditsiiniraamatukogu uksed ja viia selle fondid  Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu alla tõi endaga kaasa asjaosaliste meelepaha.

“Me oleme siis ainuke Euroopa riik, kus ei ole eraldi meditsiiniraamatukogu!” pahandas meditsiiniraamatukogu 40 aastat juhtinud, kuid eelmisel suvel ameti maha pannud Milvi Tedremaa. Tedremaal  on ette näidata lehekülgede viisi raamatukogu lugejatest meditsiinitöötajate proteste iseseisva meditsiiniraamatukogu likvideerimise vastu.

Tema kinnitusel tähendab otsus Laial tänaval asunud maja kinni panna asutuse likvideerimist. Iseseisva meditsiiniraamatukogu likvideerimine algas juba 2002. aastal, kuid on tugeva vastuseisu tõttu siiani venima jäänud.

Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarja Mändmaa sõnul tõstab asutuse liitmine Tallinna ülikooliga hoopis selle kvaliteeti ja muudab raamatukogu nüüdis-aegsemaks. “Meil ei ole võimalik eraldi tegutsevat raamatukogu üleval pidada,” selgitas Mändmaa. Ülikoolile antakse üle ka Lai tänav 22 asuv maja, mille müügist saadavat tulu peab ülikool vastavalt kokkuleppele kasutama meditsiiniinfo keskuse – nii hakatakse seda akadeemilise raamatukogu osa tulevikus nimetama – arendamiseks.

Täna koguneb Tallinna arstide liidu organiseeritud ümarlaud, et arutada meditsiiniraamatukogu tulevikku, mida liidu liikmed näevad juba väga tumedates toonides. “See otsus näitab sotsiaalministeeriumi ebakompetentsust,” väitis arstide liidu juhatuse liige Tõnu Peets. “Raamatukogu taandamine infokeskuseks! Mõne riiuli ja arvutiga teabepunkt ei täida riikliku meditsiiniraamatukogu funktsiooni, mis on tervishoiusüsteemi lahutamatu osa,” kurjustas Peets. Tema sõnul peab raamatukogu olema iseseisev, sest meditsiini valdkond on nii spetsiifiline, et vajab eriettevalmistusega töötajaid.

Raamatutest tehakse valik

Meditsiiniraamatukogu praeguse juhi Kristi Kulu sõnul moodustatakse arstidest ja teistest ala ekspertidest komisjon, kes käib raamatukogu fondid läbi ja otsustab, mis väärib säilitamist ja mis mitte. Väga suur osa raamatutest, mida on kokku ligikaudu 140 000, on tema sõnul aga nõukogudeaegsed niinimetatud sundeksemplarid. “Kõik, mis peab ära mahtuma, mahub ära,” kinnitas akadeemilise raamatukogu juht Andres Kollist, kelle sõnul on nende hoidlates ruumi piisavalt. Lugemissaalis eraldatakse ruumi 70 ruutmeetrit.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Mändmaa ei saa enda sõnul kinnitada, kas ministeerium jätkab ka tulevikus meditsiiniraamatukogu rahastamist. “Esimesed aastad peaks hakkama saama Laia tänava maja müügituluga. Tulevikuteemadel peame ülikooliga aru,” sõnas Mändmaa.

Meditsiiniraamatukogu 63 aastat

•• Eesti meditsiiniraamatukogu loodi vanalinna, Lai tänav 22 asuvasse hoonesse 1944. aastal.

Raamatukogu on olnud arstiteadusliku kirjanduse riiklik keskus, mis komplekteeris nii Eesti kui ka välismaa raamatuid ja perioodikat. Informatsiooni sai kogu maailmas ilmuva arstiteadusliku kirjanduse kohta CD-ROM-i andmebaaside kaudu.

•• Raamatukogu põhiülesanne oli meditsiinitöötajate, Tartu ülikooli arstiteaduskonna ja meditsiinikoolide üliõpilaste ning muude erialade spetsialistide (bioloogid, keemikud, pedagoogid, psühholoogid, sotsiaaltöötajad jt) teenindamine, kes vajasid arstiteaduslikku kirjandust ja informatsiooni oma teadus-, praktilises või õppetöös.

•• Raamatukogu koostas ka Eesti meditsiinibibliograafiat. Registreeritud lugejaid oli üle 4000.

•• Maja üldine seinud on aga kehv, Kristi Kulu sõnul on probleeme vett läbi laskva katusega ning vanade akendega.