Matemaatikaeksam tuleb kevadel tavaõppuritele jõukohasem

Seda, missugune see eksam oli, saab öelda alles eksami toimumise järel, mitte enne.

Arvestada tuleb kõiki võimausi, Ka selliseid, et osa matemaatika õpetajaid ja eksamite korraldajaid võivad olla mitte kõige paremad!
Eksamite tegijad, jätke endile koopia esitatud tööst ja nõudke koopiat hinnatud tööst, et oleks võimalik oma vigadest õppida!

Juba hakkab kähmlemine eksamite ümber. Huvitav, kas see möödunudaastane matemaatika-terminaator, kes suutis nii mõnegi noormehe tehnika-õppe nurjata, edasi tegutseb. Teisiti kui tahtlikuks nurjamiseks ei saa tervet eksamikorraldust nimetada, kui teatud ülesannete lahendamise tulemustest sõltub terve noore inimese elukäik.
Kunagi ei ole aru saanud ülepakutud ajalimiidist. Matemaatika ülesande lahendamine ei tohiks olla reanimatsiooniprotseduur liiklusõnnetuses, kus tegutseda tuleb eksimatult ja sekundite vältel.

Aastate mate riigieksamid on koos lahendustega www.kool.ee avalehel. Vaadake sealt kui kõikuv on eksamite raskusaste. Kuidas siis võtta tõsiselt erinevatel aastatel saadud punkte ülikooli sisseastumisel? Riigieksamid on üks ülisuur lollus ja raha raiskamine. Nagunii kõik saavad ülikooli sest demograafiline auk on nii suur. Ega ülikoolid uksi kinni ei pane sest seal inimesed tahavad ka tööd saada. Paljude õppejõudude tase on aga selline et kuskil mujal nad tööd ei saaks.

Nii neid tavavalijaid tavaõppuritest produtseeritaksegi. Toodetakse inimpraaki ja saadakse rääkivad loomad, nagu enamus USA kirikukoguduslasi.
Sest küsiksin: Mida on kergem teha, kas ajuvabalt libiseda juudijumala rüppe, kus sinu eest mõtlevad lambakarjused või siis ISE ka osata mõelda?
Tuleb seda reklaamiüüskonna maltsa, nagu Vändrast saelaudu.
Vperjod, feedja!
Eesti mees.

Riigieksamid on väga hea ettevõtmine. Distsiplineerib õpilasi,kes eksami valinud ja annab kõrgkoolidele hea võimaluse parimate valikuks.Normaalne ju ,et TTÜ valib parimate tulemustega õpilased. See, et mõni viriseb, on alati olnud,õnneks on need ise nõrgemad . Ülalpool näide, et olümpiaadidest osavõtja sai 30 punkti on häbiks talle.Jõudu koostajatele, jääme huviga ootama tänavusi ülesandeid.

Samas koguaeg on vingutud matem.eksami ule.
Mina mäletan omal ajal,et ajapuudust kull ei tulnud ei põhikooli ega ka keskkooli eksami ajal.Ulessanded oli täiesti tavalised,mida koolis tehtud kui palju......
Meil samamoodi keskk.materiigieks.oli palju läbi kukkujaid aga selle tõttu et oli vaja ul.tuubid selgeks teha siis polnud häda mitte midagi ikka tulid kenasti läbi!
Ning seal ei olnud ju muud,kui kontrolli ja sellega said teada kas on tehe vale v väär?!Seal ei saa mööda panna,kui kt.oskad.Seda ikka oskab igauks.

Mina utlen:matemaatika õpetaja peab olema ulirahulik,täpne-nõudlik oma õpetamise juures-siis ei ole mitte mingit prbl.enamusel.
Mingid närveldavad jne ei sobi õpetama.
Sest tegel.igal koolil on prbl.ikka uhtede samade õpetajate ainetega,kus vaat et kas poolel klassil aines prbl jne.Siis on õpetamises mingi viga ju......

Adoor! Mul jäi mulje nagu sa oleksid rääkinud oma põhikoolieksamist?!?

Ja alati on neid, kes ütlevad, et "alati on virisetud ja alati on toime tulnud ja nii edasi, nii edasi..." Aga ajad ju muutuvad, ja ehk on mõned eksamid tõesti raskemaks muutunud? No halloo! Tutvuge tõesti õppekava mahtudega! See eeldab seda, et kui hästi tahad oma aineid osata ja kõigest ilusti aru saada, pead ise iseseisvalt päris palju tööd tegema. Või peab inimesel tõesti hea aju olema.
Mäletan oma eelmise aasta gümnaasiumiosast ainult seda, et pidevalt oli stress, et kodust materjali läbi ei jõudnud töödata. Mitte, et ei oleks viitsinud - a e g a jäi puudu! Olekski ainult tuupionud muidu kodus.
Ja mata eksamit ma ei võtnud, sest olin täiesti kindel, et see mingi kirves tuleb! Eeldasin juba ka seda, et tundides me kogu vajalikku materjali niikuinii läbi ei jõudnud võtta ju...
ah, mõttetu on halada, aga samas peab keegi häält tegema, kui tunneb, et raske on :)

Loodame, et mata eksam ei lähe kohustuslikuks. mõni kuu tagasi lugesin, et mingi v end tahab seda kohustuslikuks teha...
LOODAME, ET SEE NII LÄHE JÄRGMISE 2A JOOKSUL
PTÜI-PTÜI-PTÜI

Sina ei ole küll keskkooli lõpetanud. Tavaline kirjaoskus on jäänud pidama umbes 4. klassi juurde. Ma ütleksin, et 4. klassi kehvemate kirjutajate kirjaoskuse juurde.

Äkki läheks seda teed, et ükski eksam poleks kohustuslik. Lastel lihtsam ja õpetajatel ka. Ka kõrgkooli peaks saama eksamiteta ja igasugu vestluseta. Sest igasugu hinded, kui nad ei ole väga head, võivad rikkuda noore inimese tuleviku ja karjääri võimalused.

Mind õnnistati omal ajal 5 matemaatika eksimaiga. Esimene oli 6 klassis ja viimane 11 ehk keskooli, mida tänapäeval kustutakse gümnaasiumiks, viimases klassis. Kas oli raske? Aga loomulikult. See ei kehtinud mitte ainult mata kohta. Kõik eksamid, kui sa ei õpi eksamiks, on rasked.

Enamus asju, mida me koolis õpime, on eluks mitte vajalikud. Aga seda, mis oli konkreetselt inimesele vajalik, mis mitte, selgub alles pensioni eas. Minnes väga kindlale sihtsuunitlusega õppekavale, võime saada väga piiratud mõistusega isikud.
Mida te arvate inimesest, kes on õppinud kogu õpiea jooksul ainult ühte õppeainet.

tegelikult tuleks koolides kohustulikus korras teha IQ-test. see eraldaks terad sõkaldest. kui IQ ehk vaimne potensiaal on madal siis ei tohikski mingit kobisemist olla, otseloomulikult ei saa eksamitel hakkama. millegi pärast on tekkinud arusaam, et igaüks peaks iga eksami, mille ta valib, 100%-liset sooritama. kui seda ei juhtu on eksamiküsimused valesti koostatud või keegi on pahatahtlik olnud.
inimestele tuleks varakult selgeks teha kui lollid nad on siis ei tekiks edaspidi selliseid mõttetuid diskussioone.

Kakskümmend aastat tagasi tegid kooli lõpetajad matemaatika suulise eksami. Üks teooriapunkt ja kaks ülesannet. 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel õpiti teoreeme tuletama ja ka paljud valemid keskkoolikursusest tuletati (Heroni valem, tuletise leidmise reeglid jms). Iga kõrgkool (neid oli minu mälu järgi 6) korraldas sisseastumiseksamid oma kooli spetsiifikast lähtudes. Paarkümmend aastat tagasi kooli lõpetanu ei sattunud TPI esimesel kursusel loengu ajal paanikasse, sest ta teadis, et matemaatikas (analüüs, algebra vms) on olemas teooria ja ta suutis jälgida ka õppejõu mõttekäiku. Tänased koolilõpetajad pole pahatihti pidanud kogu keskkooli jooksul selgeks õppima ühegi teoreemi tõestust, paremal juhul tuubitakse valemid pähe ja näiteülesannete varal püütakse selgitada kus ühte või teist valemit tuleb kasutada.

Mina olin üks neist 11 õpetajast, kes eelmisel aastal haridusministrile avaliku kirja saatsid. Protestisime selle vastu, et eksamil ei ole õpilasel piisavalt aega ülesannete lahendamiseks. Protestisime selle vastu, et ülesanded on eeltestimata, s.t. jabura sõnastusega ülesanded satuvad riigieksamile. Me ei taotlenud seda, et eksam peab kerge olema. Ei pea. Matemaatika õppimine ja sellest arusaamine ning rakendamise oskuse saavutamine ei ole kõigile jõukohane ja ei peagi olema. Samas ei saa see eksam ühel aastal olla selline, et üle 75 punkti saajate suhtarv on eelmise aasta tegijatega võrreldes iga hindepunkti juures oluliselt madalam. Need eksamid pole ju raskusastmelt võrreldavad. Ainuke mõistlik asi, mida saab riigieksamitega teha, on see, et anname ülesande eest mõsitlikul viisil punkte (2-5) ja arvutame tulemuse hiljem 100-punkti skaalale.

Eelmise aasta juulikuus toimus REKK-is üks väike koosolek ministrile protestikirja kirjutanud õpetajate ja REKK-i töötajate osavõtul. Eksamiosakonna juhataja Aimi Püüa väitis siis sõnaselgelt, et AEGA EI SAA JUURDE PANNA, see olevat vastuolus testiteooriga. Täpsemalt oli väide selline, et ega eksamiaega saa lõpmatult pikendada (nagu keegi oleks seda tahtnud). Kahe järjestikuse aasta keskmine eksamitulemus EI TOHI erineda rohkem kui 5 hindepunkti, siis on jälle vastuolu testiteooriaga. Tegelikult on see jutt umbluu, mingit vastuolu teooriaga pole, sest eksamid ise ei vasta testiteoreetilistele alustele, seega neile ei saagi mingeid testiteooria kriteeriume rakendada. Aga arvati vist, et REKK-is on ainsad inimesed, kes testiteooriat tudeerinud.

Erinevate aastate eksamid pole ka seetõttu võrreldavad, et eksamiülesannete arv on muutunud.

Ükski seadus EI KEELA eksamitööst koopia tegemist. Küsisin seda ministrilt ja vastus oli just selline. Küll pidi aga tekkima tehnilisi probleeme - kus ja millal paljundada?!

Parim viis riigieksamiküsimuse lahendamiseks on see, et riigieksam kui paranähtus tuleb saata ajaloo prügikasti. Koolis tehakse lõpueksamid ja ülikoolides sisseastumiseksamid.

IQ150 - kas see on sinu saapanumber?

Nii neid tavavalijaid tavaõppuritest produtseeritaksegi. Toodetakse inimpraaki ja saadakse rääkivad loomad, nagu enamus USA kirikukoguduslasi.


Sest küsiksin: Mida on kergem teha, kas ajuvabalt libiseda juudijumala rüppe, kus sinu eest mõtlevad lambakarjused või siis ISE ka osata mõelda?


Tuleb seda reklaamiüüskonna maltsa, nagu Vändrast saelaudu.


Vperjod, feedja!


Eesti mees.

Koopia tegemiseks tuleb eksami ajaks eksamiruumi sikutada skanner või koopiamasin või digifotoaparaat!
Loomulikult ei kõlba vabandus: "Lähen naabermajasse tuttava poole koopiat tegema!"

Kui eksamite järgi otsustatakse ülikooli saamine siis on normaalne kui hinded tulevad mitmekesised. Näiteks 20% kahtesid, 30% kolmesid ja neljasid, 20 % viisi!
kahe saajad loomulikult virisevad.

demograafiline auk alles tuleb ju .Praegu lõpetavad gümnaasiumi "laulva revolutsiooni "lapsed ju !praegu ei tohiks veel mingit õpilaste puudust olla .

PS:Tiibet vabaks!

Ära mõnita oma verbaalse rämpsuga teisi, kes ennast ka hea meelega eesti meheks nimetaksid - usu mind, neid on rohkem kui sind!