NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
Huvitav küll,olen omast arust heal järjel ja teenin küllaltki kõrget palka ja töötan valdkonnas kus tuleb tihti analüüsida, mõelda ja otsuseid teha,aga mata hinne oli koolis 3. Ülikoolis pole käinud, kõik on ise saavutatud.Matemaatika on üle hinnatud valdkond. Parandage mind kui eksin.( Palju on edukaid tuttavaid kes sama arvavad.)
Artikkel on poolik, kuid miite see pole oluline. Väga tore trend on tõesti matikute eksami mitteeelistamine. Eelmisel aastal toimunud segadus riigieksamiga ja kui aus olla pea igaaastased segadused riigieksamiga ei soodusta selle eksami valikut. Nii mõnelegi maksis selle mate valimine eelmisel aastal koha kõrgkoolis. Miks peavad õpilased valima eksami mida isegi õpetajad peavad suures enamuses eksamikoostajate läbikukkumiseks.
Matemaatika roll mõtlemise õõpetamisel on selgelt ülepakutud. Enamus inimesi saab edukalt hakkama nii et ei pea elus kordagi kokkupuutuma integraalidega jms See on lihtsalt keel mida on vaja väga kitsa eriala õppimseks ja mille mahtu võetakse vähemaks ka tänastes ülikooliprogrammides, kuna see on suures osas vähese kasuteguriga.
Matikute diktatuur noorte elukäigu määrajatena on viimasel ajal nõrgenenud ja see annab lootust uue ja selgemalt mõtlevama põlvkonna pealekasvuks, kes matemaatika programme oluliselt kokkutõmbaks.
matemaatika on vajalik, jah, sest see arendab mõtlemist. Kuid see on ka üle hinnatud. Ma loobusin see aasta eksami tegemisest, kuna kardsin, et närvid ütlevad üles mais seal eksamilt, kui pean olümpiaadi tasemel ülesandeid lahendama (enam jaolt neid seal siiski sees ju on, väidate vastupidist?!) Mul on matemaatika läbi keskkooli tugev neli olnud, ei mingit probleemi. Lihtsalt närv on sisse tulnud sellest, mida eelmiste aastate nn. kuldpead on rääkinud eksami raskusastmest ning õpetajad ka.
Minu arust on keskkooli lõpetamise süsteem üks nigel asi (keskkoolilõpetamine ja riigieksamid võiksid olla kaks eri asja, vähendab pinget, et kas lõpetan ikka kooli ära ja kas saan ikka nende eksamitega ülikooli) ja lisaks on kõrghairudse kättesaadavuski raske (saad tasulisele kohale, pead töölemine, aga millal koolis siis käiakse?) Noore lähevad tänapäeval üha enam kindla peale välja, kui eksam tundub liiga keeruline, siis ei riskita sellega oma põmst kogu algavat tulevikku ära rikkuda.
See, et põhikoolis oli tunde vähem ei avaldu küll gümnaasiumi lõputulemustes. Kolme aastaga peab ikka selle mahajäämuse likvideerima. Pigem on häda selles, et eksamid on viletsalt koostatud ja vägisi püütakse hoida keskmist tulemust 50 punkti lähedal. Sellest ka 2007.a. vähenes hästi eksami teinute suhtarv, samal ajal suurenes neide arv, kes said vähe punkte, aga läbi ei kukkunud.
Väide, et matemaatikaeksam kogub õpetaate seas populaarsust, on pooltõde. Keegi pole korralikku küsitlust teinud, aga selge on see, et kõigile kohustuslik riigieksam on praeguse eksamikorralduse juures ilmselge jama. Gümnaasiumi lõpetamisel võiks olla suuline matemaatika eksam kõigile kohustuslik ja kirjalik (riigieksam) neile, kes jätkavad vastavatel erialadel kõrgkoolis.
Olen sellistega kokku puutunud. Matemaatikat mittetundvaid inimesi leidub isegi ülikooli magistriõppes olijate ja nende juhendajate seas.
Oma arust saavad nad matemaatikaoskuseta hakkama, kuid nende poolt produtseeritud jama ei kannata matemaatikaoskusega inimesel lugeda. Kahjuks on matemaatikaoskus sedavõrd haruldaseks jäänud, et sageli analüüside tellijadki ei saa aru, kui töö teostaja arvutada ei oska.
Hea näide on Saku valla riskianalüüsi küsitluste koostaja, kes http://www.sakuvald.ee/28829 avaldatud töös on küsitlustulemusi väga veidral moel interpreteerinud (pöörake tähelepanu pirukale "mida olete teinud oma kodu ja vara kaitseks").
Ei ole matemaatika - ega füüsikahuvilised kadunud kuhugi. Ainult praegune eksamikorraldus annab maksimaalse panuse selleks, et õpilased nende ainetega tegelda ei saaks. Eksamil peab välja minema kindla peale, matemaatika eksam on äraarvamatu, füüsikaeksam ekslike valikküsimuste riga-räga. Nende ainete mahust ei saa õieti aru, aga küllap on üle pakutud. Head ja õhukesed ühiskonnateaduse õpikud pakuvad väljapääsu. Muidugi juhul, kui eksam ikka koostatakse õppematerjalide alusel.
Matemaatikaeksam kaotab huvilisi
Tuvastamata Kasutaja
Kõikse raffas Rocca-al-Maresse purjakil turistidele laulu lööma ja tantsujalga tümpsutama????
Kas noortel kodanikel midagi ike kõrvade vahelt leida kah on?????
Eks hiljem (täiskasvanuna) tule kalli raha eest reaalaineis täiendõpet võtta.))))))))
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Matemaatika roll mõtlemise õõpetamisel on selgelt ülepakutud. Enamus inimesi saab edukalt hakkama nii et ei pea elus kordagi kokkupuutuma integraalidega jms See on lihtsalt keel mida on vaja väga kitsa eriala õppimseks ja mille mahtu võetakse vähemaks ka tänastes ülikooliprogrammides, kuna see on suures osas vähese kasuteguriga.
Matikute diktatuur noorte elukäigu määrajatena on viimasel ajal nõrgenenud ja see annab lootust uue ja selgemalt mõtlevama põlvkonna pealekasvuks, kes matemaatika programme oluliselt kokkutõmbaks.
Tuvastamata Kasutaja
Minu arust on keskkooli lõpetamise süsteem üks nigel asi (keskkoolilõpetamine ja riigieksamid võiksid olla kaks eri asja, vähendab pinget, et kas lõpetan ikka kooli ära ja kas saan ikka nende eksamitega ülikooli) ja lisaks on kõrghairudse kättesaadavuski raske (saad tasulisele kohale, pead töölemine, aga millal koolis siis käiakse?) Noore lähevad tänapäeval üha enam kindla peale välja, kui eksam tundub liiga keeruline, siis ei riskita sellega oma põmst kogu algavat tulevikku ära rikkuda.
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Väide, et matemaatikaeksam kogub õpetaate seas populaarsust, on pooltõde. Keegi pole korralikku küsitlust teinud, aga selge on see, et kõigile kohustuslik riigieksam on praeguse eksamikorralduse juures ilmselge jama. Gümnaasiumi lõpetamisel võiks olla suuline matemaatika eksam kõigile kohustuslik ja kirjalik (riigieksam) neile, kes jätkavad vastavatel erialadel kõrgkoolis.
Tuvastamata Kasutaja
Oma arust saavad nad matemaatikaoskuseta hakkama, kuid nende poolt produtseeritud jama ei kannata matemaatikaoskusega inimesel lugeda. Kahjuks on matemaatikaoskus sedavõrd haruldaseks jäänud, et sageli analüüside tellijadki ei saa aru, kui töö teostaja arvutada ei oska.
Hea näide on Saku valla riskianalüüsi küsitluste koostaja, kes http://www.sakuvald.ee/28829 avaldatud töös on küsitlustulemusi väga veidral moel interpreteerinud (pöörake tähelepanu pirukale "mida olete teinud oma kodu ja vara kaitseks").
Tuvastamata Kasutaja