Masu jõudis lõpuks pealinna: eelarve kahaneb järsult

Paarkümmend aastat tagasi valmis Priit Pärnal nupukas säästureklaam juhtlausega „Lahkudes kustuta tuli”. Just selline tundub Tallinna linna tulevik järgmise aasta eelarve poole kiigates, sest laekumiste pool ähvardab tuleval aastal vähemalt miljardi krooni jagu kokku kuivada. Nädala eest saadeti linnaasutustele välja karmid säästureeglid, lisaks sellele andis linna finantsteenistus asutustele käsu arvestada järgmise aasta eelarveprojekte tehes 25-protsendise kokkuhoiuga, millega säästetaks ligikaudu 1,25 miljardit krooni.

„See 25 protsenti eelarve kogumahu pealt oli planeerimise aluseks, et ärgitada asutusi mõtlema, kuidas efektiivsemalt toimida,” sõnas linna finantsdirektor Katrin Kendra. „Keegi ei arvanud, et me vähendame eelarvet kindlasti kohe 25 protsenti, aga see annab asutustele mõista, et praegu elame kitsamates oludes.”

Uusi tulusid ei leia

Linnapea Edgar Savisaar jääb olukorda kommenteerides rahulikuks ja nimetab juttu 25-protsendisest kärpest lootusetult ajast maha jäänuks. „Loomulikult peab linnavalitsus lähtuma üleriigilisest foonist ning nagu te olete näinud rahandusministeeriumi prognoosist ja nüüd ka Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi arvamusavaldustest, on see prognoos väga positiivne,” sõnas Savisaar. „Majanduslangusest loodab riik üle saada, maamaksu laekumist tahab rahandusministeerium oluliselt suurendada ja nii edasi.”

Küll tunnistas Savisaar, et rahandusministeeriumi prognoosidesse suhtutakse skeptiliselt ja arvamusega, et selles on poliitilist bluffi. „Kindlasti ei saa sellises olukorras (ministeeriumi positiivne prognoos – toim) rääkida 25-protsendistest kärbetest Tallinnas. Kui riik muudab oma prognoose, siis sunnib see ka meie finantsteenistust võtma teistsuguse positsiooni,” jättis Savisaar otsad lahtiseks.

Linnaeelarve kõige suurem osa tuleb üksikisiku tulumaksust, mis annab üle poole eelarvest. Prognooside järgi peaks tänavu tulumaksu laekuma ligi 3,69 miljardit krooni, kuid tööpuuduse kasvu tõttu on seda hakanud laekuma üha vähem. Kui võtta aluseks väga talupoeglik arvutuskäik, siis juhul, kui järgmisel aastal jääb tööpuudus samaks, palgad ei kahane ja tulumaks laekub praegusel tasemel, saab linnakassa sellest 3,2 miljardit krooni.

Tulumaksu saab linn oma elanike maksustatud brutotulult 11,4 protsenti, omavalitsused said seda varem 11,91 protsenti. Rahaliselt tähendab see, et järgmisel aastal jääb linnal saamata ligikaudu 150 miljonit krooni.

Üks tänavune võluvits linna investeeringute elluviimisel oli 491 miljoni kroonine laen. Ent see osutus ühekordseks võimaluseks, sest uus laen muudaks linna võlakoorma seaduses lubatust suuremaks. See tähendab juba tänavuse eelarvega võrreldes kokku miljardilist miinust.

Linna enda võimalused eelarvet rohkem täita on piiratud, sest linnavõim on ise välistanud maamaksu tõusu koalitsioonilepingus. Veelkordne maamaksu tõstmine oleks samuti liiga riskantne samm. Katrin Kendra sõnul võib juba praegu märgata maamaksu laekumise mõningast aeglustumist, sest paljud ettevõtted on sattunud raskustesse ega suuda lihtsalt makse õigel ajal tasuda.

Tänavussegi eelarvesse oli sisse kirjutatud linnavara müük 130 miljoni krooni ulatuses, ent praegu on sellest laekunud ainult 40 protsenti.

Linna üks suurem tulu- ja kuluallikas on ühistransport. Ühissõidukite piletihinna tõusu pole koalitsioonilepingus välistatud, kuid abilinnapea Jaanus Mutli ei pea ka selle kaudu eelarve turgutamist mõttekaks. Kärpimisvõimalust selles valdkonnas ei näe ta samuti.

Suured plaanid

Ka hariduse ja kultuuri eest vastutav abilinnapea Kaia Jäppinen ei pidanud haridusvaldkonna kärpeid väga reaalseks ja nimetas ainsaks võimalikuks kokkuhoiukohaks investeeringuid koolide renoveerimisse.

Järgmisel aastal on plaanis renoveerida neli kooli – Tallinna humanitaargümnaasium, Järveotsa gümnaasium, Väike-Õismäe gümnaasium ja Liivalaia gümnaasium.

Lasteaiakulusid on lubanud linn mitte kärpida ning kommunaalvaldkonnas on linnal kohustus 2011. aastaks linna kanaliseerimine lõpule viia. Lisaks välistas linnapea ametnike koondamise ja palgakärpe.

Kui pidada miljardilist puudujääki faktiks ja loota, et tööpuudus jääb samaks ja ka maamaks laekub endises tempos, siis võib miljardi kokku hoida, kui kõik asutused peaksid kärpima 20 protsenti oma eelarvest. Savisaar loodab pigem positiivsetele signaalidele ja veel madalamale kärpeprotsendile. „Ärge kiirustage sündmustest ette, eelarve valmimiseni on veel ju aega küll,” rahustab Savisaar. „Linnavalitsus esitab selle volikogule novembri lõpuks.”

Linnavalitsus aga tahab muudkui tegutseda: plaanis on luua munitsipaalne prügikoristusettevõte, millele finantsteenistus üritas hädapidurit tõmmata. Lisaks on kavas Tallinna Vee tagasiostmine, uue raehoone ehitus ja vanuritele lisa­abiraha jagamine.

„Linna finantsdirektoril võib olla oma nägemus, kuid lõpuks otsustab ikkagi linnavalitsus, mida ta teeb,” sõnas Kendra. „Selge on aga see, et kui midagi tahetakse linnas juurde teha, siis peab seda tegema milleltki ära võttes.”

Savisaar on seni andnud mõista, et eelarve tuleb kindlasti tänavusest väiksema mahuline, ent täpsema eelarve arvutamisega hakkab tegelema kahe nädala pärast ametisse asuv uus linnavalitsus.

Savisaar: Toompea ahistab

•• Linnapea Edgar Savisaar ei pakkunud ühtegi reaalset kärpekohta, vaid avaldas lootust, et järgmisel aastal muutub poliitiline kontekst ja valitsus taastab olukorra, kus linn sai 11,91 protsenti tulumaksust. „Loodame, et nüüd võtab Ansip mõistuse pähe ja taastab omavalitsuste jaoks tulumaksubaasi, lisades ka selle, mis ta võttis ära lasteaedadelt, spordi- ja noorsootegevuselt,” sõnas Savisaar. „Seni on Toompea väga aktiivselt tegelenud linna ahistamisega, justkui ei olekski Tallinn üks kõige eesrindlikum osa Eesti Vabariigist.”

•• „Kui Ansip on vähegi tark peaminister, siis ta saab aru, et vastasseis omavalitsustega lõpeb talle varem või hiljem halvasti,” lisas Savisaar. „Enamikus teistes Euroopa riikides toetab riik praeguses olukorras omavalitsusi. Ei saa nii olla, et meil on lõpmatuseni vastupidi.”

•• Samuti avaldas Savisaar kahtlust rahandusministeeriumi tuleva aasta prognoosi paikapidavuse kohta. „Lähtuda võib ka ministeeriumi prognoosist, mis on üdini positiivne ja genereerib usku, et midagi ei tule kärpida,” lausus Savisaar.