Massiivne propaganda kutsub sööma Eesti toitu

Eestimaise toidu oma südameasjaks võtnud Tuiksoo üllatas nii suure summa väljakäimisega ka põllumajandusministeeriumi ametnikke, sest veel hiljutise tegevusplaani järgi pidi riik vahemikus 2006–2008 igal aastal viie miljoni krooniga “tüüpilist Eesti toitu” turgutama.

Valitsus kiitis 32-leheküljelise dokumendi põhimõtteliselt heaks, kuid jättis rahamure põllumajandus- ja rahandusministeeriumi lahendada. “Rahastamisallikad räägitakse läbi eelarvekõnelustel. See protsess on väga pingeline,” ütles valitsuse pressiesindaja Inga Jagomägi. Uue eelarve kokkupanemine on ülimalt pingeline protsess, tunnistas ta.

EL võib saada takistuseks

Põllumajandusministeeriumi turu arenduse büroo juhataja Anu Kattai sõnul tahetakse aidata kaasa Eesti toidukaupade levikule nii Eestis kui ka välisturgudel. Samuti tahab ministeerium “kujundada Eesti toidu kuvandit” ja suurendada kohaliku toodangu konkurentsivõimet. “Kavas on välja anda infomaterjale – brošüüre ja raamatuid. Samuti on plaanitud teha Eesti toitu tutvustav film. Mingil määral rahastatakse ka teadusuuringuid,” selgitas Kattai. Tulekul on mitu väiksemat projekti, näiteks tervisliku toitumise kohta. Arengukava teine suur väljakutse on kohaliku toiduainetööstuse stimuleerimine, lisas Kattai.

Kui riik hakkab omamaisele toiduärile võimsat kampaaniat tegema, võib see olla libedal jääl kõndimine. Euroopa Liidu siseturu ideoloogia nurgakiviks on, et tooteid ei eritleta päritolumaa järgi ning ei tehta neile riigi kulul erandeid ja soodustusi.

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Ruve Šank ja kaubandusosakonna juhataja Enn Sokk esitlesid ambitsioonikat projekti aprilli keskel riigi-kogu maaelukomisjoni liikmetele. Tollal jõuti ühiselt kokkulep-pele, et koolide, väeosade ja hooldekodude sööklad peaksid pakkuma eelkõige Eesti toitu, et seda propageerida ja luua talupidajatele paremad turustamisvõimalused.

Eelarvest kinnimakstavale toidule osutab ka arengukava. “Eestis oli 2003. aastal 50 haiglat, 37 laste ning 179 täiskasvanute hoolekandeasutust, 625 üldhariduskooli. Kõigis neis saab riik toitlustamise teemal vähemal või suuremal määral kaasa rääkida,” seisab arengukavas. See siht võib minna vastuollu nii EL-i konkurentsireeglitega kui ka riigihanke seaduse nõuetega. Kattai väitel on “institutsionaalne toitlustamine” olemas vaid idee tasandil.

Arengukavast kumab läbi kahtlus, et äkki ei söö küllalt palju inimesi Eesti toitu. Samas näitavad viimaste aastate uuringud, et üha enam tarbijaid eelistab võimalusel just kodumaiseid tooteid. Eesti Toidu projekti raames eraldab riik tänavu põllumajandus-kaubanduskojale 15 miljonit krooni turuarendustoetuseks.

Arengukava: Eesti road menüüsse

•• Pea kõik Eestit külastavad turistid einestavad mõnes toitlustusasutuses. Ainult Eesti toidu pakkumisele keskendunud kohti on vähe. Samuti on menüüdest raske leida Eestile iseloomulikke ja kodumaist päritolu roogasid.

•• Mõne üksiku tipphotelli restorani menüüs on olemas ka nn Eesti menüü, kuid riigis tervikuna puudub ühtne kontseptsioon ja täpsem ülevaade sellistest toitlustusasutustest.

•• Tähtis koht toidu tutvustamisel on turismitaludel, kel on võimalik kasutada maapiirkondade väiketootjate toodangut. Maakohtades on puudu turistidele sobivatest Eesti-pärastest kvaliteetsetest söögikohtadest ning omanäolistest menüüdest.

•• Konjunktuuriinstituudi küsitluse järgi peavad eestlased kõige eestilikumaks toiduks hernesuppi lihaga, millele järgnevad sea-praad hapukapsa ja kartuliga ning hapukapsasupp. Esikolmikule järgnevad sült kartuliga, mulgikapsad, verivorst, ühepajatoit, mulgipuder ja hapukurk.