Märt Rask: ESM-i otsus oli kõigi aegade keerulisim

Riigikohtu esimees Märt Rask tunnistas eile, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamislepingut käsitlev otsus on ajalooline. „Otsus sündis väga tõsiste diskussioonide tulemusena. Tegemist on Eesti põhiseaduslikkuse järelevalve kõigi aegade kõige keerukama otsusega,” möönis Rask. Ta viitas 11 eriarvamusele, üldkogus on aga 19 kohtunikku.

„Muidugi võib siit teha lihtsa rehkenduse, et otsus on tehtud vähemushäältega. Nii see siiski pole, see otsus sündis küll väga napi häälteenamusega [kümme poolt, üheksa vastu], aga kui te loete neid eriarvamusi, siis nii mõnedki kohtunikud, kes on resolutsiooni poolt – resolutsioon on jätta õiguskantsleri arvamus rahuldamata –, näevad terve rida asju, mis oleks võinud üldkogu otsuses teistmoodi olla,” rääkis Rask.

Ta tõi näiteks kohtuniku, kelle hinnangul õiguskantsleril tegelikult vaidlustamise pädevus puudub. „Nii et üksikuid nüansse on seal väga palju ja sellepärast 19 kohtunikuga üksmeelselt otsust teha praktiliselt ei õnnestunud,” tõdes Rask.

Täitmist tuleb jälgida

Kuid milline oli siis otsuse langetamisel peamine argument? „Eesmärgi kaalutlus kaalus üle riive intensiivsuse,” vastas Rask ja lisas, et samal ajal ei kahtle riigikohtunikest ilmselt keegi selles, et riigikogu finantspädevuse riive eksisteerib.

Raski sõnul on riigikohus sunnitud kaaluma ka ESM-i makstavate summade suurust, kuigi selle otsustab riigikogu. „Aga kui te võtate 1,3 miljardit – võimalikult suurim summa ehk sissemakstav ja sissenõutav – ja Eesti elanike arvu 1,3 miljonit, siis 1000 eurot oleks see summa, mis me kõige halvema variandi puhul peaksime panustama,” viitas ta.

See, kuidas lepingut täitma hakatakse, sõltub Raski sõnul riigikogust. „Otsuses toonitab riigikohus mitu korda seda, et ka selle täitmise käigus võivad tekkida põhiseaduse riived. Seda lepingut tuleb ka täita põhiseadusega kooskõlas,” rõhutas Rask. Ta viitas, et riigikohtu otsuse eelviimane peatükk juhibki parlamendi tähelepanu sellele, et ratifitseerimise käigus ei tehtaks vigu.

Muu hulgas viidatakse kohtuotsuses, et kui ratifitseerimisseadusega muudetakse ka teisi seadusi, tuleks eelnõu arutada kolmel, mitte aga kahel lugemisel, nagu tavaliselt välislepinguid puudutavate eelnõude puhul.

Rask viitas ka, et õiguskantsleri järelevalve ratifitseerimise üle ja presidendi järelevalve seaduste väljakuulutamisel seisab alles ees ning selle tõttu peaks kõigepealt riigikogul olema poliitiline tahe ESM-iga ühineda. „See tahe tuleb aga realiseerida põhiseaduspäraselt,” rõhutas Rask.

Õige pöördumine

Rask rõhutas, et kohus ei juhi riiki. Kõik tähtsad otsused, mis puudutavad riigile rahaliste kohustuste võtmist, teeb ikkagi riigikogu. Kohus kontrollib ainult seda, et nende kohustuste võtmine oleks põhiseaduspärane. „Väär on ka arusaamine, et õiguskantsler pöördus asjatult riigikohtu poole. Õiguskantsler tegi oma tööd väga kohusetundlikult ja tõstatas minu arvates väga tõsised probleemid seoses meie kuulumisega Euroopa Liitu,” kinnitas Rask.

ESM-i alusleppe seaduslikkus on arutusel ka Saksamaa konstitutsioonikohtus. Raski sõnul meie riigikohus sakslastega nõu ei pidanud, küll aga jälgiti Saksamaal toimuvat. „Töine kontakt kõigi põhiseaduslikkuse järelevalve konstitutsioonikohtute vahel on olemas. Maha me neilt midagi ei kirjutanud. Aga mul on hea meel, et seda rahvusvahelise lepingu teksti mõistetakse erinevates konstitutsioonikohtutes ühte moodi,” märkis Rask.

Õiguskantsler Inderk Teder pöördus riigikohtu poole tänavu 12. märtsil, paludes tunnistada ESM-i asutamislepingu kiirmenetluse sätte põhiseadusega vastuolus olevaks.