Täna (eile — toim) väliskomisjoni koosolekul andis välisminister ülevaate viimasest piirikonsultatsioonide voorust, mis toimus 8. mail Moskvas. Ülevaade ühtis selle informatsiooniga, mis me saime juba märtsis, ehk siis kahe juba ajakirjanduses mainitud lisaklausli kohta. Nendest üks Eesti-poolne ettepanek (mille Vene pool vastu võttis) on klausel, et piirilepinguga käsitletakse ainult piirijoone kulgemist puudutavaid küsimusi ja kõik teised küsimused ei ole selle lepinguga käsitletavad. Ja teine on territoriaalsete nõudmiste puudumine (mis oli Venemaa poole soov, et lepingus kajastuks).

••Teie erakonnakaaslane Helir-Valdor Seeder on jõuliselt sõna võtnud selle vastu, et muuta piirileping pigem tehniliseks. Kas IRL-is on kaks leeri üksteisega vastasseisus?

IRL on väga demokraatlik erakond, kus paljud küsimused, kaasa arvatud ka see Eesti rahvusliku julgeoleku jaoks äärmiselt oluline küsimus on väga põhjalikult arutlemist leidnud. Kindlasti ka pärast seda, kui lepingu tekstid on meil nüüd olemas, usun, et on paslik ka erakonna volikogul seda küsimust arutada. Ma ei näe selles midagi hullu, kui on ka erinevaid seisukohti.

••Küsimus on pigem selles, kas sellisel viisil kokku lepitud sõnastuse põhjal võib eeldada, et riigikogu ratifitseerib piirilepingu ilma Tartu rahu mainiva preambulita.

Praegu kogu seda konsultatsioonide protsessi vaadates on see ju olnud erakordselt avalik. Väga raske on meenutada rahvusvahelises praktikas mõnda olukorda, kus kahepoolse piirilepingu ettevalmistamine käib sellise avatusega nagu meil praegu. See on kandnud seda eesmärki, et meil oleks võimalikult hea informatsioon ja võimalik õigeaegselt seisukohti võtta, et saavutada nende lepingute jõustamine viisil, mis oleks Eesti rahvuslikes huvides ja mis võimaldaks ratifitseerimisprotsess läbi viia nii, et poleks vaja mingeid täiendavaid deklaratsioone.

Selle jaoks oligi väga oluline saavutada nende klauslite lepete teksti endasse sissekirjutamine.