Majanduslangus tõstab varguste ja kelmuste arvu

                 

Kuritegude koguarv langeb, kuid samas tõstab masu varguste, arvutikelmuste, salakaubaveo ja pankrotiga seotud kuritegude arvu, ütleb politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna arendusbüroo juht politseileitnant Krista Aas.

Justiitsministeeriumi statistika näitab, et selle aasta esimese kahe kuu kuritegude arv on möödunud aasta esimese kahe kuuga võrreldes märksa väiksem. Tänavu jaanuaris ja veebruaris pandi toime 6540 kuritegu, mida on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes seitsme protsendi võrra vähem.


Politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna arendusbüroo juht, politseileitnant Krista Aas - mis on kuritegude arvu languse põhjus?

Kui üldjoones on kuritegevus langustrendis, siis teatud kuritegude lõikes saab täheldada mõningast tõusu, näiteks vargused, arvutikelmused, salakaubavedu, pankrotiga seotud kuriteod. Siinkohal tuleb silmas pidada, et erinevatel kuritegudel on ka erinevad põhjused. Näiteks võib olukord majanduses mõjutada kuritegevust – ühe kuriteoliigi puhul see kahandab seda ja teise kuriteo liigi puhul see hoopis innustab.

Kas kuritegude arvu vähenemise põhjused erinevad kuriteoliigiti?

Korterivarguste osakaal võib langeda seoses sellega, et inimesed viibivad rohkem kodus. Samas liiga pikaajaline töötupõli ja kitsikuses elamine võib põhjustada varguseid töötava naabri tagant - millega omakorda kaasneb teatud kuriteoliigi tõus.

Sel talvel valdavalt valitsenud väga külmad ilmad võisid avaldada soodsat mõju sellele, et langenud on liikluskuritegude osakaal. Samas järsk ilma halvenemine või pakane võib omakorda kaasa tuua liiklussüütegude kasvu.

Vähenenud on ka perevägivallajuhtumite arv. Ühe teooria kohaselt on asi selles, et mehe kui leivateenija kaotust kartvad naised ei söanda masu ajal peksmisest politseisse teatada. Kuidas sellesse teooriasse suhtute?

Võrreldes varasemaga on politsei viimaste aastate jooksul pööranud suuremat tähelepanu lähisuhte vägivallale, mistõttu siin saab täheldada kerget langustrendi. Samas on see kuriteoliik oma olemuselt tunnetuslik ja detailsete spetsiaalsete uuringuteta on võimatu väita, mis tegelikult selles sfääris toimub; kes on ohver, kus jookseb piir tavakäitumise ja vägivalla vahel ja muud sellist. Kindlasti on siin mõjuteguriks olnud ka inimeste üldine teadlikkuse kasv, sest viimasel ajal on palju räägitud perevägivallast ja arutatud erinevaid käitumisvõimalusi. Politsei jaoks on siin äärmiselt oluline ka ennetustöö.

Kui rääkida perevägivallast, siis üks näitaja on siin varjupaikade teenuste kasutamine. Kui nende teenuste kasutamine on kasvanud, siis saame rääkida perevägivalla kasvust, kusjuures politsei töö sõltub kannatanu poolt jagatavast informatsioonist. Kui kannatanu näiteks isiklikel põhjustel otsustab politseisse mitte pöörduda, siis politsei ei pruugi üldse sellistest juhtumitest teada saadagi.

Kuritegude arv on praegu languses, aga millist tendentsi näete edasi?

Pikemas perspektiivis oleneb väga palju sellest, kuidas kogukond suudab täna aidata kitsikusse sattunud inimesi. Oluline on siinkohal riigi ja kohaliku omavalitsuse meetmete pakett, aga ka ennetustegevus ning sugulaste, lähikondlaste ja naabrite toetus tervikuna. See kõik kokku moodustab hea keskkonna ja sotsiaalse võrgustiku, mis toimimise korral ka majandusseisu paranedes aitab kuritegevust madalal hoida.

Kas ja kui palju mõjutab töötute arvu kasv kuritegevust?

Iseenesest töötus ei põhjusta kuritegevuse kasvu, samas vaba aja teke, mida ei osata mõistlikul moel kasutada, ja millele lisandub veel omakorda puudus, võib mõningatel juhtudel asjaolude kokkulangevusel soodustada kuritegelikule teele sattumist. 



 


LISA OMA KOMMENTAAR
Selle artikli kohta ei ole kommentaare
Nimi
Kommenteerimistingimused
Eesti Päevaleht - viimased uudised
Koomiks
13. veebruar 2012 06:00

Ilm

4 tunni prognoos:

Vaata.ee
-56%
19,80 €
Digipiltidest isikupärane fotoraamat EventLabilt -56%
Vaata
Kaunis õhtu kuninglikus restoranis Maikrahv -50%


M-kindlustus
SMS laen