Maardu hiiemetsa raiujad jätsid esialgu töö seisma
Maardu mõisa lähistel Rebala muinsuskaitsealal sanglepistikus asuv hiiemets on kohaliku rahva seas juba aegade algusest tuntud iidse pühakohana, kus käies ei tohi endaga midagi kaasa võtta. Möödunud laupäeval aga tabas nii kohalikke kui ka maausulisi šokk: sellesama metsa ühes servas oli alustatud lageraiet.
„Oleme alati teadnud, et see on hiiemets ning see on riigi kaitse all. Hiljuti kadus aga hiiemetsa servast muinsuskaitse silt ning siis olidki metsamasinad ootamatult platsis,” rääkis Saha küla vanem Jaanus Hiis.
Tüli lõkkele puhunud OÜ Eremka metsaülem Mirkko Koppel ütles, et Pajumardi maaüksusele jääv mets, kus nüüd puid langetama hakati, on tulundusmets, mille raiumiseks on ettevõttel olemas keskkonnaameti luba, mille on omakorda koos-kõlastanud ka muinsuskaitse-amet.
Mailis Meesak muinsuskaitseametist märkis, et amet vaatas Eremka raietööde loa taotluse läbi mullu detsembris ning nõudis peale selle metsateatise projekti ühes mälestise ja kaitsevööndi asukohtadega. „Nimetatud projekti meile esitatud ei ole, seega ei ole muinsuskaitse-amet väljastanud luba raietööde tegemiseks Rebala muinsuskaitsealal,” sõnas Meesak ja lisas ühtlasi, et raietööd on piirkonnas seisatud.
Piirid polnud paigas
Jaanus Nilp kinnitas keskkonnaameti nimel, et muinsuskaitseametilt saadud info põhjal teadsid nad Eremkale raiumiseks luba andvat metsateatist kinnitades, et kõnealune ala ei asu hiiemetsas ega selle kaitsevööndis. Ent nagu muinsuskaitsjate vastusest selgub, polnud muinsuskaitseamet sellele metsateatisele siiski ametlikult heakskiitu andnud.
Maardu hiis on muinsuskaitse all olnud juba Nõukogude ajast, kuid selle piirid olid kuni selle aastani paika panemata. Eremka raietaotluse peale oli muinsuskaitseamet sunnitud täpsed piirid lõpuks kaardile joonistama. Seda tegi amet aga nii, et osa sanglepikut jäi hiiest välja. Samuti ei küsitud seejuures looduslike pühapaikade eksperdikomisjoni ega ka kohalike ja maausuliste arvamust.
Looduslikud pühapaigad kaitseta
•• Eile saatis looduslike pühapaikade eksperdikomisjoni esimees Heiki Valk muinsuskaitseametile kirja, milles tegi ettepaneku puhkenud konflikti leevendamiseks ja asjaolude selgitamiseks raietöö peatada ja paika pandud Maardu hiie piire kohalikku suulist pärimust ja arhiiviandmeid arvestades täpsustada. Mailis Meesak muinsuskaitseametist kinnitas, et amet võtab piiride täpsustamise ettepaneku hea meelega menetlusse.
•• Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja ja maausulisi esindava Maavalla Koja vanem Ahto Kaasik nentis, et Maardu hiit piiritledes on muinsuskaitseamet jämedalt eksinud pühapaikade piiritlemise metoodilise juhendi vastu, mille ta ise on heaks kiitnud. Hiies on muinsuskaitse alla võtmata jäetud nii ohvrikivi kui ka -allikas.
