Maardu elanikel pole kohaliku vee joomise keelust aimugi

Tervisekaitseinspektsioon keelas Maardu linna veega varustaval ettevõttel Maardu Vesi alates maikuust müüa linna 16 000 elanikule joogivett, kuna selles leidub lubatust pea kaks korda rohkem kloriidi ja mangaani. Linna elanikud ei tea inspektsiooni keelust senini midagi.
Tervisekaitseinspektsiooni avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul on tegu keerulise olukorraga, kuna kraane kinni keerata nemad ei saa. “Ühest otsast ei ole neil õigust joogivett müüa, kuid tarbijad peavad ju ka kuidagi olmevett saama,” ütles ta. Keelu tingivad aga joogivee sellest aastast karmistunud nõuded.
Kui vesi on nii halvas olukorras, siis peaks vee müüja elanikke kindlasti selle joomiskõlbmatusest teavitama. Saluri sõnul ei kiputa seda tegema aga just kõige suuremate probleemide korral.
Maardu Vee juhatuse liikme Ants Raudla sõnul teavitati elanikke joogikõlbmatust veest ühe teatega kohalikus ajalehes. Maardu Vee koduleheküljel ei ole aga kraanivee joomiskõlbmatusest sõnagi.
Eesti Päevalehe küsitletud elanikest ei teadnud ükski seda, et Maardus ei tohi hetkel kraanivett juua. Enamasti joovad kraanivett vanemad inimesed, kuigi seda, et vesi on must, tunnistasid ka nemad.
Maardu kraanivees leidub keskmiselt ühe liitri kohta 400 milligrammi kloriidi lubatud 250 asemel. Samuti on selles lubatust oluliselt rohkem mangaani ja rauda.
Saluri sõnul ei ole selline vesi joogikõlbulik. “Sellise vee tarbimine võib põhjustada olulisi terviseriske,” ütles ta. Vett ei aita joomiskõlblikuks muuta ka selle keetmine.

Tulevik hägune

Maardu Vesi on tänaseks joogivee müümise keelu otsuse kohtusse kaevanud. Raudla sõnul ei ole neil tervisekaitseinspektsioonile otseselt midagi ette heita, ettevõte soovib saada nõuete täitmiseks ajapikendust. “Sotsiaalministeeriumist ei lubatud aga meile pikendust anda,” ütles ta.
Raudla arvates on vees leiduvate ohtlike ainete sisaldus sedavõrd suur olnud juba pikemat aega, kuna vett võetakse suure graniidimaardla kohalt. Suurt rauasisaldust põhjendab Raudla aga roostes torudega.
Tema sõnul tuleks ümber teha kogu Maardu veesüsteem. Selleks on tema sõnul kaks võimalust – kas vedada veetorud Maardust Ülemiste järve või rajada uued puurkaevud ning ehitada neile lisaks puhastusseadmed.
Kuna veesüsteemi ümbertegemiseks ettevõttel raha ei jätku, ei parane vee kvaliteet linnas veel niipea. Maardu Vesi plaanib augustis taotleda kümneid miljoneid eurorahade toetust.
Raudla sõnul läheks veetrassi Ülemiste järvest Maardusse rajamine maksma ligi 70 miljonit krooni, augustis planeerib ettevõte taotleda toetust Euroopa Liidu fondidest.

Keelust ei tea isegi tervishoiutöötajad

Seda, et Maardus ei tohi kraanivett juua, ei olnud Maardu polikliiniku pereõde Natalja Pärtelpoeg varem kuulnud. Samuti ei teadnud sellest ka tema lähedased ega kolleegid. Samas ei üllata antud otsus teda üldse. “Maardus on väga halb vesi, seda näevad kõik juba vett klaasist vaadates. Samas pole meile keegi teistsugust vett pakkunud, nii et peame leppima sellega, mis meil on,” ütles ta.
Kloriidide- ja mangaanirohke vesi on Pärtelpoja arvates tervisele väga kahjulik. “Me oleme see, mida me sööme ja joome. Kui ikka vesi, mis läbib soolestikku, on kahjulikke aineid täis, siis talletub suur osa neist ka organismis,” sõnas ta.
Kahjuks on Pärtelpoja arvates Maardu elanikud halva veega juba harjunud. “Alguses vaadatakse küll, et see on isegi välimuselt kehv, aga vett iga päev kasutades ununeb see kiiresti,” arvas ta.
Pärtelpoja sõnul saab kahjulikke aineid veest välja vaid spetsiaalsete puhastussüsteemide ja filtrite paigaldamisel.