Maamaksuvabastus ei kiusa vaid hooletuid
Tallinna kodualuse maa maksust vabastamine on kahe teraga mõõk, sest samal ajal kehtestati 1500 ruutmeetrit ületavatele kruntidele enam kui 60% kõrgem maamaksumäär. Seega: kui elad väikese krundiga elamispinnal, on sul vedanud ja maamaksu maksta ei tule. On korter suurem, võid maksta rohkem kui varem. Ja kui sinu nimel on enam kui üks korteriomand, saab sinust see kodanik, kes teiste maamaksuvabastuse kinni maksab.
Kuigi mõni lugeja võib nüüd käsi hõõruda ja kahjurõõmsalt muiata, et eks rikkuritel peab ka mõni mure olema, siis tuleb tõdeda, et mitu korteriomandit ei tähenda ilmtingimata suurt rikkust.
„Mu vanaema ei suutnud enam vanuse tõttu majas hakkama saada ja me vahetasime maamaja linnakorteri vastu. Vanaema soovil kirjutati mind selle omanikuks, kuna ma nagunii tema vanusest tulenevalt tema eest hoolitsen. Aga kuna ma olen teise kohta sisse kirjutatud, siis loomulikult pean ma ka selle koha maamaksu lisaks ära maksma,” ütles tallinlanna Marge (õige nimi toimetusele teada). „Kõik, kes selle maamaksu tõusu tõttu kannatavad, pole sugugi hooletud linnaelanikud, vaid võib-olla inimesed, kes muudel põhjustel omavad mitut kinnisvara. Näiteks ka inimesed, kellel on laste jaoks ostetud korter,” lisas ta.
Seda, et vanaema korteri puhul tuleb kopsakat maamaksu tasuda, sai Marge teada Eesti Päevalehe artiklist, nii et perele ei jäänud enam võimalust midagi muuta – kas või vanaema korteri omanikuks registreerida. Linnapoolset teavitust peab Marge ebapiisavaks. „Ma usun, et kui kõikide maksude tõusmise kohta peab infot jagama, siis kuidas on nii, et 67% hinnatõusu vaikitakse täiesti maha?” küsis ta. Linna infovoldikuid ja maamaksuvabastuse kampaania aegseid pressiteateid sirvides näeb tõesti, et maamaksu määra tõusu selgitatud pole. Sama ütleb ka Mustamäel suure korteri omanik Jürgen (tegelik nimi toimetusele teada), kes jättis maamaksuvabastuse avalduse tegemata enda sõnutsi naiivsusest. „Ma mõtlesin, et kui suur see tõus ikka on ja ma ei viitsi avaldusega jamada. Ja nüüd siis hakkasin tuludeklaratsiooni vaatama ja nägin, et olen linnavalitsusele kinkinud 20 eurot. Nüüd on küll viha peal, et oleks vaid enne teadnud, et see nii läheb,” ütles ta.
Sõltub piirkonnast
See, kui suur on teise korteri eest tasutav maamaks, sõltub Tallinna piirkonnast. Marge vanaema suhteliselt pisikese korteri puhul jääb ka tõusnud määraga maamaks 12 euro piiresse. Kuid veidi kallima piirkonnaga ja suurema krundiga korteri puhul on Tallinna tänavuaastase maamaksutõusu tõttu üsna soolane. Kuid Jürgeni maja asub Mustamäel 2800-ruutmeetrisel parklaga krundil, ja temal kerkis mullu 25 euro piiresse jäänud maks tänavu 45 euro peale.
Mure tabab ka neid, kellel on garaažiboks, kuur või panipaik eraldi korteriomandina. Kõik need võivad asuda ühe katuse all, kuid on nüüdsest maksustatud krõbedama maksumääraga. Kuna ei garaažiboks ega kuur ole tavaliselt kuigi suured, siis nende pealt kasseeritav maamaks ilmselt maksja rahakotti tilgatuks ei tee, kuid kindlasti on see ebameeldiv üllatus, et kuur, mille eest mullu maksti maamaksu näiteks üheksa eurot, on nüüd kuue euro võrra kallim ja maamaksuks tuleb välja käia 15 eurot.
Kannatajad on ka ettevõtted, kultuuri- ja raviasutused. Tallinnas 80 hektaril laiuv vabaõhumuuseum maksis möödunud aastal maamaksu 40 000 eurot. Sel aastal kerkib muuseumi maamaks ligi 66 000 euroni. Tallinna kesklinnas asuv Kalevi staadion maksis mullu maamaksu alla 10 000 euro, tänavu kerkib maamaks 16 617 euroni. Maamaks rõhub ka regionaalhaiglat ja mitmeid äriettevõtteid. Ettevõtete puhul pole kahtlustki, et linnale makstud lisasummad kasseeritakse vähemalt osalt sisse tarbijailt.
- Maa maksustamishinna määrab riik korraliste maahindamiste alusel ja praegu arvutatakse maa maksustamishind 2001. aasta hindamisel kogutud turuväärtuse andmete põhjal. Tallinnas on üle 30 erineva maksustamishinna tsooni. Vanalinn kalleim, linna äärealad odavamad. Maamaksuseaduse alusel võib kohalik omavalitsus kehtestada maksumääraks 0,1 kuni 2,5% maa maksustamishinnast.
- Tallinnas kehtib sellest aastast alates seadusega lubatud maksimaalne maamaksumäär 2,5% maa maksustamishinnast. Senine määr kehtis 2008. aastast, kui linnavalitsus tõstis maamaksu 0,6 protsendilt 1,5-le.
Maamaks annab Tallinna linnaeelarvesse 5,2% tuludest ja on suuruselt viies tuluallikas tulumaksu, riigi toetuse, teenuste ja kaupade müügi ning välisrahastuse järel.
- 2,5% maksumäär kehtib veel Harku, Jõelähtme, Viimsi, Kiili, Rae, Saue ja Kuusalu vallas ning Maardu ja Paldiski linnas.
