Lukas uue kooliseadusega Tallinnale lisakulude tekkimist ei näe

Näiteks tundis Savisaar Lukasele saadetud kirjas muret, et koolikohustuse täitmise üle arvestuse pidamiseks tuleb luua vastav e-keskkond, mille jaoks on tarvis 150 000 krooni. Lukase arvates aga ei kohusta miski arvestust pidama spetsiaalses e-keskkonnas, aga kui linn tahab seda luua, on tal oma kuludega see alati võimalik.

Linnapea hinnangul toob 15 miljoni krooni suuruse rahavajaduse kaasa ka PGS-i punkt tagada koolis vaimne ja füüsiline turvalisus. Lukas leiab, et eraldi järgimisseadmestikku PGS paigaldama ei kohusta. „PGS-i lisati jälgimisseadmestikku käsitlev regulatsioon seetõttu, et koolid teadvustaksid endale rohkem sellist võimalust. Seetõttu ei peaks koolide pidajad tegema ilma põhjalikult kaalumata rehkendusi, kui palju jälgimisseadmete muretsemine ja paigaldamine maksma läheb,” kirjutas Lukas.

Samuti ei suurenda Lukase arvates teise valla või linna õpilaste lisandumine koolihoone kordategemise vajadust, kuna see on niikuinii kooli pidaja kohustus.

Ka erivajadusega õpilase tugispetsialistide, ja juhendajate palkamiseks 5,4 miljoni krooni küsimist riigilt ei pea haridusminister põhjendatuks. „seaduses ei ole sätestatud moodustada nimetatud täiendavaid ametikohti. Tähtis on määratleda selge vastutus, kes juhib ja koordineerib mitmete spetsialistide tegevust,” kirjutab Lukas ja lisab, et kuna erivajadusega õpilasel on õigus õppida elukohajärgses koolis juba 1993. aastal jõustunud seadusega, ei ole tegemist täiendava ülesande lisamisega koolide pidajatele.

Siiski tõdeb Lukas, et ministeerium on taotlenud 2011. aasta riigieelarvest hariduskulude vabade vahendite lõtku suurendamist 9%-le (1% on umbes 21,1 miljonit krooni) seoses tugiteenuste – psühholoogide, logopeedide, sotsiaalpedagoogide , abiõpetajate – süsteemide rakendamisega.

„Teie hinnangul toovad PGS_i õppekeskkonna osas sätestatud nõuded ja riiklike õppekavade rakendamine linnale igal aastal täiendava kulu 35 miljonit krooni,” kirjutas Lukas. „Paraku ei ole te arvesse võtnud seda, et nõuded õppekeskkonnale olid kehtestatud ka seni kehtinud seaduses.” Täiendava kulu tekkimist ei ole Lukase hinnangul kirjas põhjendatud ja samuti ei ole linn esitanud rahalisi arvutusi.

Tallinna linn pöördus halduskohtusse nõudega haridus- ja teadusministeeriumi vastu seoses PGS-i rakendamise ja sellega kaasnevate kohustuste rahastamise nõudega.

Abilinnapea Yana Toomi sõnul pidanuks riik samaaegselt PGS-i vastuvõtmisega kehtestama ka vastava regulatsiooni, millega kaetakse linnale kaasnevate täiendavate kulude katmine, teatas Tallinna linnavalitsus. „Riik ei ole seda teinud,“ sõnas Toom. „Kohtusse pöördumise eesmärk ei ole vabaneda PGS-iga omavalitsustele pandud kohustuste täitmisest, vaid tagada nende ülesannete täitmiseks vajalik rahastamine.“