Lukas: reform koole kinni ei pane

 Tõnis Lukas ei ole nõus kriitikaga, et koolireform teeb maanoortel gümnaasiumihariduse saamise keerukaks. „Igasse maakonnakeskusesse jääb kindlasti gümnaasium. Minu meelest oleks normaalne see, et neid oleks mõnel pool ka väljaspool keskusi, aga selleks on vaja omavalitsuste koostööd,” rääkis haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas.

Lukas tõi näiteks Lõuna-Viljandimaa, kus paikneb lähestikku kolm gümnaasiumi, igaühes neist on üks klassikomplekt. „Vaja on kokku leppida, kuhu seal piirkonnas gümnaasiumi osa jääb ning siis teeb valitsus vastavad erandid,” ütles ta. „Sageli pahandatakse kohalikes lehtedes või keegi tarkpea mõtleb välja, et liiga palju koole pannakse kinni. Seda ei tehta seadusega, seda teeb õpilaste vähesus. Mina annan võimaluse omavalitsustel teha koostööd nii, et gümnaasium jääks ka väljapoole maakonnakeskust.” Minister on arvamusel, et kui maakonna keskuses ja maakonna eri piirkondades loodaks tugevad gümnaasiumid, siis koliks sealt vähem inimesi ära kui praegu. „See kõik on maanoorte huvides,” kinnitas ta.

Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ongi Lukase sõnul väga suurel määral suunatud just maanoortele.„Eesmärk on hoida maakoolide võrk võimalikult lai. Kui jätta kehtima kauboilik anarhism, et läheb kuidas läheb, siis jäävad mõned regioonid ilma ka põhikoolidest,” tähendas Lukas.

Keskused peibutavad

Kui mõnes piirkonnas praegu gümnaasiumi kinni ei panda, tuleb seda ministri meelest mõne aasta pärast niikuinii teha. Lukase sõnul hakkavad suured tõmbekeskused Tartu ja Tallinn veel rohkem lapsi oma poole peibutama, sest neil on samuti õpilaste arvuga probleeme.

„Et kaugemate maakondade inimesed ei tuleks Tallinna ja Tartusse, on maalaste ja maakonnas elavate inimeste huvides,” rõhutas ta.

Ettevalmistava haridusreformi käigus jagatavate uute koolituslubade alusel stardib koolivõrk 2012. aastal.