NB! Oled kommentaaride lehel. Kommentaarid on avaldatud Delfi lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida Delfi toimetuse seisukohtadega.
väga asjalik ettepanek ministrilt. selline reform on väheneva rahvastikuga eestis hädavajalik. hädavajalikud reformid on aga alati madala populaarsusega rahva hulgas.
Aga kust saab vaene laps maakonna keskusesse kui talvel bussid ei käi,ühiselamu mõte oli ju Lukasele vastuvõtmatu eilses TV saates. Peale tunde jääb laps ilma peale kui ükskord koju jõuab- joob ,suitsetab ja elab koos asotsiaalidega pappkastis! Kas tõesti pähe ei mahu ,et andekal maanoorel kes on niigi majanduslikes raskustes pole võimalik iga päev 40 km ja kaugemalt kooli hõõruda.Mis saab sellise noore õppeedukusest kes juba hommikul peab mõtlema kas ja kuidas õhtul koju saab!
Viielise koolipoisi isa ütleb oma pojale sorry sinust ei saa teadlane kunas kutsekool on ligemal ja traktoriste on ka vaja ,ammugi pole meil töötutel raha sind igapäev linna kooli saata!
Mõni minister ei saa aru vist sellepärast,et omal auto p*se all on ,et mõnele perele valmistab muret ka lapse 10 km kaugusele kooli saatmine ,sest pole lihtsalt seda raha,ei päevast päeva kallineva ja halvasti liikuva ühistranspordi ega auto ülalpidamiseks.
On 3 elanike põhigrupp.Töötud-kellel pole raha lapse kooli transpordiks.Tööga hõivatud-kellel pole töökõrvalt aega ,või pole lubatud "ära käia". Ja koduperenaised-kes saavad siis rahumeeli toimetada -tingimusel ,et abikaasa tööl käib.
Kokkuvõtteks kooli ühiselamud on eeldus sellisele reformile! Muidugi pole mõtet 5 lapse pärast kooli pidada aga enne tuleb tagada haridusele juurdepääs!
Suur kombinaat ei muutu igas maakonnas Treffneriks juba seetõttu, et võimekate õpetajate arv ja töövõime on piiratud. Kui praegu jätkub tasemel õpetajaid (ja nende õpetust ja õppetulemusi) peamiselt eliitkoolidesse, siis ega need teised, kogutuna uude "paremasse" kooli oma tööstiili ei muuda, senised tublid õpetajad teevad aga juba praegu piisavalt tööd ega saaks veel suuremat hulka õpilasi koolitada. Sellisel juhul hakkaksid hariduse kvaliteet/tulemused klasside kaupa väga erinevad olema, olenevalt sellest, millised õpetajad ühel või teisel klassil parasjagu on.
Üpris eluvõõras oli Lukase väide, et Tallinnas on ju äärelinnast kesklinna ka pikk maa ja bussisõidule kulub 1/2 tundi või enamgi. Ju ta vaeseke ei teadnud, et linnas käivad bussid iga 10-15 minuti tagant, maal aga 1-2 bussi päevas.
Tehniline küsimus on see ,et mõne aja pärast,ütleb bussiettevõte,et meil pole tasuv sinna kolkasse sõita ja laku panni.
Maa inimesele ei tule keegi appi karju palju tahad .Kui ikka raha ei ole siis keegi ei liigutagi! Igasugu liikumisega kaasneb kulu ja kui saadav tulu ei ületa kulu -siis seda ei tehta!
Maapiirkondades peab ikka nõnda olema, et kus on keskkoolid seni elujõulisena olemas, need peavad ka edasi säiluma. Samas on loogiline, et tavaline keskkool on selline ettevõtmine mis vabalt saab liituda kutsekooliga.
Tarviline baasharidus on võimalik kohapeal saada ning kõik lapsed ei pea minema kõrgkooli, et vajada selleks eelnevat gümnaasiumi haridust.
Treffneri lugu aga ei ole tänasel ajal näiteks ka Pärnu Hansagümnaasimi peal rakendatav sel lihtsal põhjusel, et kõrval ei asu ülikool kust need andekad õppejõud õpetajana ametis käiksid.
Hansagümnaasiumi edasise formeerimise pärast lõhkuda Pärnus ära Koidula gümnaasium, teadmata kas saab parem, pole arukas. Koolil puudub vastav aura, MIS NÄITAKS ET SEAL SAAKS MISKIT VÄÄRT VÄRKI TULLA...
Ja vaata, Lukas, nõnda on lugu ka teiste maakonnakeskustega.
Idee ideena on üks asi aga praktiline elu teine asi.
Õpilaskodu mõiste peaks midagi muud olema kui ühiselamu mõiste.
Kui maalaps tuleb maalt linna gümnaasiumi, siis ta vajab õpilaskodu. Ja siinkohal oleks normaalne kui see teenus oleks igale andekale lapsele riigi kulul koos üks kord nädalas koju ja tagasisõiduteenusega TASUTA KÄTTESAADAV.
Väide nagu :igas maakonnas on vaja oma Treffneri gümnaasiumi tuletab mulle meelde mu väikest tütart, kes soovib jöuludeks hobust (korterisse). Tähendab, visioon on olemas, aga tegitagused ei huvita.
„Tere, Eesti!” ütleb Peterburist Kohtla-Järvele tööle tulnud tohter Dmitri Milovidov. „Tere!” ütleb Eesti vastu. „Sind on meile hädasti tarvis!” Sama käib Moskvast saabunud Igor Vagimovi kohta. Foto: Rein Sikk
Lukas: igas maakonnas on vaja oma Treffneri gümnaasiumi
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Viielise koolipoisi isa ütleb oma pojale sorry sinust ei saa teadlane kunas kutsekool on ligemal ja traktoriste on ka vaja ,ammugi pole meil töötutel raha sind igapäev linna kooli saata!
Mõni minister ei saa aru vist sellepärast,et omal auto p*se all on ,et mõnele perele valmistab muret ka lapse 10 km kaugusele kooli saatmine ,sest pole lihtsalt seda raha,ei päevast päeva kallineva ja halvasti liikuva ühistranspordi ega auto ülalpidamiseks.
On 3 elanike põhigrupp.Töötud-kellel pole raha lapse kooli transpordiks.Tööga hõivatud-kellel pole töökõrvalt aega ,või pole lubatud "ära käia". Ja koduperenaised-kes saavad siis rahumeeli toimetada -tingimusel ,et abikaasa tööl käib.
Kokkuvõtteks kooli ühiselamud on eeldus sellisele reformile! Muidugi pole mõtet 5 lapse pärast kooli pidada aga enne tuleb tagada haridusele juurdepääs!
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Tuvastamata Kasutaja
Maa inimesele ei tule keegi appi karju palju tahad .Kui ikka raha ei ole siis keegi ei liigutagi! Igasugu liikumisega kaasneb kulu ja kui saadav tulu ei ületa kulu -siis seda ei tehta!
Tuvastamata Kasutaja
Tarviline baasharidus on võimalik kohapeal saada ning kõik lapsed ei pea minema kõrgkooli, et vajada selleks eelnevat gümnaasiumi haridust.
Treffneri lugu aga ei ole tänasel ajal näiteks ka Pärnu Hansagümnaasimi peal rakendatav sel lihtsal põhjusel, et kõrval ei asu ülikool kust need andekad õppejõud õpetajana ametis käiksid.
Hansagümnaasiumi edasise formeerimise pärast lõhkuda Pärnus ära Koidula gümnaasium, teadmata kas saab parem, pole arukas. Koolil puudub vastav aura, MIS NÄITAKS ET SEAL SAAKS MISKIT VÄÄRT VÄRKI TULLA...
Ja vaata, Lukas, nõnda on lugu ka teiste maakonnakeskustega.
Idee ideena on üks asi aga praktiline elu teine asi.
Õpilaskodu mõiste peaks midagi muud olema kui ühiselamu mõiste.
Kui maalaps tuleb maalt linna gümnaasiumi, siis ta vajab õpilaskodu. Ja siinkohal oleks normaalne kui see teenus oleks igale andekale lapsele riigi kulul koos üks kord nädalas koju ja tagasisõiduteenusega TASUTA KÄTTESAADAV.
IRL ei ole ainult Tõnis Lukas oma arvamistega.
Päikest!
Tuvastamata Kasutaja