Lukas ei välista kutsekooli liitmist gümnaasiumiga

Ministri sõnul tuleb teise taseme haridust vaadata kui tervikut, teatas haridusministeerium.
Praegu riigikogu menetluses olev põhikooli- ja gümnaasiumiseadus loob võimaluse suurendada gümnaasiumi ja kutsehariduse sidusust läbi õppekavade lähendamise ning ühiste organisatsioonide loomise.
Näiteks võivad gümnaasiumiõpilased soovi korral omandada kutsekoolis mõne ameti põhioskused.
Vajadusel võib ühendada üldharidus- ja kutsekoolid, mis on oluline just väiksemate asulate koolidele, sest iseseisvalt jätkates ei suudeta pakkuda ei üldharidust ega kutseõpet, ühiselt suudetakse säilitada aga mõlemad võimalused.

Tõnis Lukas ütles, et kutsehariduse valinud noored ei pea piirduma ainult kutsekooliga, vaid huvi korral saavad edasi õppida.
Selleks on kutsekooli lõpetanud noorel võimalik täiendada oma teadmisi lisa-aastal, et sooritada edukalt riigieksamid ning pürgida kõrgkooli.
Selline võimalus suurendab kindlasti usaldust kutsehariduse vastu, näidates, et kutsekool ei pea olema haridustee lõpp.

Ministri sõnul mõjub kutseharidusele kindlasti soodsalt gümnaasiumi ja põhikooli lahutamine.
Tulevikus peaksid noored põhikooli lõpetamise järel edasiste valikute üle tõsiselt mõtlema, sest täna jätkavad paljud õpinguid gümnaasiumis üksnes inertsist.
Edaspidi peaks nii gümnaasium kui ka kutsekool olema võrdselt tõsiseltvõetavad variandid, sest tee akadeemilise kõrghariduseni on avatud mõlemal juhul.
Kooli valikul tuleb noorele anda head nõu, praegu on käimas tõsine töö karjäärinõustamise edendamiseks.

Tänases majandusolukorras on kutsehariduse roll suurenenud, sest järjest olulisemaks muutub ümber- ja täiendõpe.
Tööjõuturul on eelistatud ametioskustega inimesed. Eelmisel aastal osales kutseõppeasutuste täiendkursustel 27 000 inimest, seda on peaaegu sama palju kui oli kutsekoolides statsionaarseid õppureid.