Looduskaitse saab keskse valitsemise

Eile arutas Palmses looduskaitsealade valitsemisreformi 90 looduskaitsega seotud inimest kõigilt kaitsealadelt, keskkonnateenistustest ning looduskaitseorganisatsioonidest.

“Igal juhul on nüüd avatud laiem arutelu ja meil on võimalik muudatuste asjus kaasa töötada,” ütles Karula looduspargi direktor Pille Tomson. “Lõppotsuse, kuidas kaitsealasid tulevast aastast valitsema hakatakse, teeb küll keskkonnaminister, kuid saame talle ette valmistada võimalikult laia-põhjalise otsuse,” lausus ta.

Kaitsealade valitsemise korraldamise kava järgi üritatakse looduskaitsealasid katusorganisatsiooni kaudu juhtima hakata.

Suurte muutuste aasta

“Siiani on 364 kaitseala tegevus halvasti koordineeritud olnud ja neil on ka erinev alluvus,” ütles kava projektijuht Andres Onemar. “Katusorganisatsioon tekib, aga milline just, selgub alles märtsi lõpuks, aprilli alguseks,” lausus Onemar.

Küsimusele, kas keskkonnaminister Villu Reiljani aasta lõpus parimaks variandiks nimetatud looduskaitsealade allutamine Riigimetsa Majandamise Keskusele on looduskaitsjate vastuseisu tõttu kõrvale jäetud, vastas projektijuht, et ükski variant pole välistatud.

“Kõige mugavam oleks ikka, kui kõik jääb nii nagu praegu, muudatused tekitavad ebakindlust,” ütles Lahemaa rahvuspargi asedirektor Teet Koitjärv. “Aga praegune aeg on juba selline, mis nõuab suuri muudatusi, ning see aasta on looduskaitsealadel erakordselt suurte muudatuste rikas.”

Töötajate arv suureneb

Kui praegu on kaitsealadega hõlmatud kümme protsenti Eesti territooriumist, siis Natura 2000 projektiga lisandub veel mitu protsenti. Natura 2000 alade väljaselgitamist alustati kolm aastat tagasi ning nüüd on eelvalik jõudnud viimaste kooskõlastusteni.

“Täpset Natura 2000 alade arvu ja pindala ei saa veel öelda, kuid nädala pärast on selgus käes,” ütles keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja Hanno Zingel. “See protsess on aidanud meil täpsemalt kui kunagi varem määrata, mis meie looduses tegelikult on,” lausus ta.

Koitjärv võrdles kaitsealade juurdetulekut sellega, kui 1980. aastate algul võeti korraga kaitse alla suured soomassiivid.

“Natura 2000 on üks põhjus, miks kaitsealade koordineerituma valitsemise protsessi oli vaja käivitada,” ütles Koitjärv.

Natura 2000 alad peavad lõplikult selguma Euroopa Liiduga ühinemise ajaks.

“Euroopa Liit ei ütle, kuidas me oma loodust kaitsma peame, aga kui oleme otsustanud, mis meil kaitset vajab, siis tahab Euroopa Liit, et me seda ka kaitseksime,” sõnas Koitjärv.

Kui reformide käigus räägitakse tavaliselt töötajate arvu vähendamisest, siis looduskaitse puhul töötajate hulk pigem kasvab kui kahaneb.

“Praegu tegeleb looduskaitsega umbes 200 inimest ja see arv kasvab, kuid kindlasti mitte saja võrra,” ütles Onemar.

Osa uusi kaitsealasid ühendatakse senise 14 kaitseala administratsiooni juurde, kuid kõike nad katta ei suuda.

“Ei ütleks, et tööd Natura aladega palju juurde tuleks,” ütles Karula looduspargi direktor.

“Looduskaitsealade keskustel on ka regionaalne tähtsus,” lausus Koitjärv. “Kaitsealad asuvad väljaspool linnu ja pakuvad kvalifitseeritud tööjõule võimaluse ka maal töötada.”

Kaitsealade valitsemine peab olema ümber korraldatud tuleva aasta jaanuariks.