Loode-Eesti rannikust saab rahvusvahelise tähtsusega märgala
Pärast aastatepikkust ettevalmistustööd on asjad lõpuks nii kaugele jõudnud, et selle aasta sees võib meie üle ilma tuntud looduskaitse kroonijuveelideks olevate kaitsealade hulka veel üks suur ala lisanduda.
Nimelt on valmis saanud seaduseelnõu, mis võimaldab Loode-Eestisse luua Haapsalu-Noarootsi kaitseala, mis oleks ühel pulgal kõikide rahvusvahelise tähtsusega märgaladega ehk nn Ramsari aladega. Plaanide kohaselt liidetakse Ramsari ala moodustades üheks tervikuks olemasolevad Silma looduskaitseala, Osmussaare maastikukaitseala ja Nõva-Osmussaare hoiuala. Et Haapsalust kuni Keibu laheni laiuv ala küünib 370 ruutkilomeetrini, saab sellest Eesti suurim omataoline kaitseala.
Praegu kuulub Eestis Ramsari alade hulka ühtekokku kaksteist kaitseala – suuremad neist on Matsalu, Soomaa ja Vilsandi rahvuspark.
Tulevase Ramsari ala moodustamist hakati ette valmistama 2007. aastal ÜRO keskkonnaprogrammi rahastatud projektiga „Tiivad vete kohal”.
Seda vedanud Marko Valker tõi välja, et Haapsalu-Noarootsi rannikuala puhul on täidetud kõik kriteeriumid, mis on maailma väärikamate Ramsari loodusalade nimistusse pääsemiseks vajalikud.
Ohustatud liigid
Esmalt hõlmab see ala haruldasi märgalatüüpe: maapinna merest kerkimise tulemusena tekkinud rannikulõukaid, rannaniite ja liigirikkaid veealuseid karisid. Teisalt on selle piirkonnaga seotud mitmed ohustatud liigid. „Haapsalu-Noarootsi ala on näiteks globaalselt ohustatud väike-laukhane rändepeatuspaik ning kogu Läänemere piirkonnas kiiresti kahaneva arvukusega niidurüdi asurkonna pesitsusala,” märkis Valker. Üleilmses plaanis muudab Haapsalu-Noarootsi ala eriliseks ka asjaolu, et tegemist on Läänemere ühe tähtsama aulide talvitumispiirkonnaga. Hinnanguliselt talvitub näiteks Osmussaare ümbruses umbes 50 000 auli.
Keskkonnaministeeriumi nõunik Hanno Zingel ütles, et Haapsalu-Noarootsi alale Ramsari staatuse saamine oleks järjekordne kvaliteedimärk, mis kinnitaks meie looduse väärtust. Ühtlasi peaks see märk meie loodusele tooma tuntust juurde rahvusvahelisel areenil.
Zingel viitas, et plaanide kohaselt peaks Haapsalu-Noarootsi Ramsari ala loomist puudutavad seadusemuudatused valitsuselt heakskiidu saama juba suve hakul ning seejärel esitatakse vastav dokumentatsioon ka Šveitsis Glandis asuvasse Ramsari sekretariaati. Et Haapsalu-Noarootsi piirkonna väärtused pole Ramsari ekspertidele sugugi tundmatud, ei tohiks Zingeli arvates Ramsari staatuse saamisega mingeid probleeme tekkida.
Haapsalu-Noarootsi Ramsari ala moodustatakse olemasolevatest kaitsealadest, uusi looduskaitselisi piiranguid sellega ei kaasne.
























