Valimisliit Hooliv Valga - linnapeakandidaat Aire Hulkko
Suurimaks probleemiks Valgas võib valimiste eel lugeda üha suurenevat töötust. Kuigi omavalitsusel pole töökohtade loomine väga kerge, tuleb linnal hakkama saada paisuva toimetulekutoetuse saajate arvuga. Kas ja kuidas oleks võimalik tekkinud olukorrale lahendust leida?
Linnavalitsus peab võimalikult palju kuulama inimeste mõtteid ja ettepanekuid äritegevuse alustamise ja arendamise toetamiseks, et väikeettevõtjad ja FIEd saaks töökohti luua ja tegevust leida. Organiseerima peab erinevate valdkondade ettevõtjate kohtumisi, et leida sisusaladel töö kohapeale jätmiseks. Tuleb aidata ja julgustada inimesi Töötukassa kaudu endale sobivat koolitust või täiendõpet leidma. Ühiskonnas valitseva usalduskriisi tingimustes tuleb aidata inimesi esialgu oma pere raames tegutsema, samm-sammult läheb edukatel ettevõtmistel lisaks tööjõudu vaja. Sealt ka hilisem kasu linnale tulumaksu näol.
Valgal on ka üha suurenev võlakoormus – kui nüüd võetakse uus veeprojektide teostamiseks vajalik laen, siis sisuliselt raha juurde enam laenata ei saa. Kas vajaminevat raha oleks võimalik leida ka laenamata või lükata projekti edasi? Milline on mõistlik lahendus?
Loomulikult on laenude juurdevõtmine alati küsimus, mida tuleb põhjalikult kaaluda. Pärast keskvalitsuse poolt kohalike omavalitsuste tulumaksulaekumise ja tasandusfondi kärpimist aga kohalikel omavalitsustel enam säästuvõimalusi palju ei ole .Arvestama peab ka suurema sotsiaalkulutuste vajadusega. Linnajuhtidebuumi ajal paisutatud palkasid tuleks kahtlemata kärpida, aga investeeringuvajadusega võrreldes on see allikas kasin. Samas ei tohi aga tähtsaid arenguprojekte teostamata jätta, eriti kui suurema osa annab selleks Euroopa Liit – üks laenukroon toob siin kaasa mitu abikrooni kohapeal töö pakkumiseks. Ka ei tohi juba alustatud projektide lõpule viimisega viivitada, et tehtud tööd ja kulutused tuulde ei lendaks.
Teede-tänavate remondiks ei jätku Valgas samuti piisavalt raha ning linn on täis räämas hooneid. Kuidas plaanite olukorda parandada?
Kahtlemata raskendab kohalikele omavalitsustele eraldatava kütuseaktsiisiosa vähendamine 10%-lt 5 %-ni kohalike tänavate ja teede remondi rahastamist. Osa tänavatest saavad peale Veeprojekti raames torustike vahetust uue katte. Tuleb hinnata teiste tänavate olukord ja tööde mahud, siis saab otsustada, kuidas ja kui suurtes summades on vaja teha investeeringuid ja kust nendeks raha leida. Tuleks jätkata fassaaditoetuste jagamist majade korrastamiseks. Eelistada tuleb majaomanikke, kes enne ei ole toetust saanud ja sellest võimalusest tuleb kindlasti rohkem teavitada. Unarusse jäetud ja lagunevate majade omanikega koostöös tuleb võimalused kinnistute korrashoiuks .
Kas põhikool ja gümnaasium tuleks Valgas nö lahku lüüa või mitte?
Igal lapsevanemal ja lapsel peab olema vabadus ise otsustada, millises koolis omandada haridus. Koolide lihtne liitmine-lahutamine head tulemust ei anna. Mingit sisulist põhjust põhikooli gümnaasiumist lahutamiseks me ei näe.
Keskerakond - linnapeakandidaat Alar Nääme
Suurimaks probleemiks Valgas võib valimiste eel lugeda üha suurenevat töötust. Kuigi omavalitsusel pole töökohtade loomine väga kerge, tuleb linnal hakkama saada paisuva toimetulekutoetuse saajate arvuga. Kas ja kuidas oleks võimalik tekkinud olukorrale lahendust leida?
Enne 2005 KOV oli Reformierakonna lubaduseks uute töökohtade loomine, millega nad ei ole hakkama saanud, pigem on rohkem inimesi töö kaotanud. Rakendame ellu laialdase ümberõppe programmi töötuks jäänud inimestele. Loome kindlasti linnas sotsiaalseid töökohti. Kasutame töötuid linna heakorratöödel ja talvel lumekoristusel. Võtame eeskuju Tallinnast, kus tööhõive küsimuses on saavutatud edu. Püüame ära kasutada kõik need variandid, mida seadusandlus ja rahakott lubavad. Samas ka toetused ettevõtetele uute töökohtade loomisel.
Valgal on ka üha suurenev võlakoormus – kui nüüd võetakse uus veeprojektide teostamiseks vajalik laen, siis sisuliselt raha juurde enam laenata ei saa. Kas vajaminevat raha oleks võimalik leida ka laenamata või lükata projekti edasi? Milline on mõistlik lahendus?
Kahjuks tuleb meil asuda linna juhtima olukorras, kus eelmine linnavõim on maksimaalselt laenu võtnud, kuid sellega kõiki töid teostanud pole. Vee- ja kanalisatsiooni projekti edasilükkamine on sisuliselt võimatu, kuna suur osa projekti rahastamisest toimub Euroopa Liidu rahadega, samas on projekt juba käima lükatud ja töödega sisuliselt algust tehtud. Mõistlik lahendus on raske, kuid me leiame selle.
Teede-tänavate remondiks ei jätku Valgas samuti piisavalt raha ning linn on täis räämas hooneid. Kuidas plaanite olukorda parandada?
Räämas hooned ja lagunevad tänavad on Reformierakonna juhtimisel tegutsenud linnavalitsuse pärand meile. Plaanida pole siin rohkem midagi, kui et tuleb lihtsalt esimesest räämas majast peale hakata ja nii edasi minna. Mõned tänavad saavad lahenduse seoses vee-ja kanalisatisooni projektiga. Paraku 2009.a. eelarvest ei jätkunud raha fassaaditoetuseks. Taastame fassaaditoetuse. Kas raha jätkub või mitte, oleneb poliitilistest otsustest, kuhu raha kulutada.
Kas põhikool ja gümnaasium tuleks Valgas nö lahku lüüa või mitte?
Valga haridus vajab üldse uut kontseptsiooni. Esiteks tuleb arvestada sellega, et Valgas valmib uus kutseõppe keskus. Põhikooli ja gümnaasiumi saatuse peaksid ikkagi eesti ja vene kogukonnad. Kindlasti tuleb nõu pidada lastevanemate, pedagoogide ja õpilaste endiga. Valgas on ka vene gümnaasium. Kahetsusega pean ütlema, et viimase nelja aasta jooksul ei ole selle probleemiga Valgas keegi tegelenud.
Valimisliit Jüri Konradi Parteitu Kodanikuühendus - Jüri Konrad
Suurimaks probleemiks Valgas võib valimiste eel lugeda üha suurenevat töötust. Kuigi omavalitsusel pole töökohtade loomine väga kerge, tuleb linnal hakkama saada paisuva toimetulekutoetuse saajate arvuga. Kas ja kuidas oleks võimalik tekkinud olukorrale lahendust leida?
Sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt on toimetulekutoetus riigi eelarvest finantseeritav toetus, mistõttu peab riik tagama rahaliste vahendite olemasolu. Kohalik omavalitsus peab olema valmis toetuse taotlejate arvu suurenemisel tagama inimestele toimetulekutoetuse jõudmise abivajajateni. Kuna viimasel ajal on ettevõtjatel tekkinud üha rohkem võimalusi fondidest saada erinevaid toetusi. Linn saaks siin ettevõtjaid aidata projektide kirjutamisel, sest taotluste kirjutamine on suhteliselt keeruline. Linnal on hetkel olemas arenguamet, mille ametnikud saaksid aidata ka ettevõtjaid.
Valgal on ka üha suurenev võlakoormus – kui nüüd võetakse uus veeprojektide teostamiseks vajalik laen, siis sisuliselt raha juurde enam laenata ei saa. Kas vajaminevat raha oleks võimalik leida ka laenamata või lükata projekti edasi? Milline on mõistlik lahendus?
Selleks, et hoida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hind mõistlikul tasandil, tuleb ära kasutada EL toetusi, sest Valga linna suurune kohalik omavalitsus ei ole ise võimeline selliseid töid ainult enda eelarvest finantseerima. Mõistlik oleks laenukoormust jagada AS-ga Valga Vesi. Kui aga jätta EL toetused kasutamata, siis ei saaks paljud Valga linna elanikud puhast vett ning peaksid tegema lisakulutusi reovee vedamiseks.
Teede-tänavate remondiks ei jätku Valgas samuti piisavalt raha ning linn on täis räämas hooneid. Kuidas plaanite olukorda parandada?
Teede korrashoid on sisuliselt kõikide kohalike omavalitsuste probleemiks. Ka siin tuleb kidlasti kasutada EL toetusi. Räämas majade osas on probleem isegi keerulisem, sest on inimesi, kes lihtsalt jätavad oma ehitise hooletusse, kuid on ka neid, kes ei ole võimelised näiteks pensionist finantseerima maja korrashoidu. Kui inimesel on objektiivsed põhjused, siis tuleb kohalikul omavalitsusel teda toetada.Kui aga inimene on lihtsalt ükskõikne oma vara suhtes, siis tuleb kasutada erinevaid seadusest tulenevaid sunnivahendeid (hoiatused, ettekirjutused, trahvid). Üldiselt on eestlane korda armastav rahvas ning koostöös kohaliku omavalitsusega on võimalik leida mõistlikud lahendused.
Kas põhikool ja gümnaasium tuleks Valgas nö lahku lüüa või mitte?
Minule teadaolevatel andmetel on Valga Põhikool ja Valga Gümnaasium juba praegu lahus. Küll aga tuleks uue Kutsekooli hoone valmides kasutada ära selle kooli potensiaali Valga linna elanike huvides. Suure tõenäosusega on tulevikus vaja just eriharidusega spetsialiste.
Reformierakond - linnapeakandidaat Ivar Unt
Suurimaks probleemiks Valgas võib valimiste eel lugeda üha suurenevat töötust. Kuigi omavalitsusel pole töökohtade loomine väga kerge, tuleb linnal hakkama saada paisuva toimetulekutoetuse saajate arvuga. Kas ja kuidas oleks võimalik tekkinud olukorrale lahendust leida?
Läbi ELi investeeringute on võimalus elavdada kohalikku ehitusturgu. Valka ehitakse uus kutsekooli hoone, plaanis on renoveerida Valga Gümnaasiumi hoone ning laiendada vee- ja kanalisatsioonivõrku. See peaks aitama üle elada paar rasket aastat.
Valgal on ka üha suurenev võlakoormus – kui nüüd võetakse uus veeprojektide teostamiseks vajalik laen, siis sisuliselt raha juurde enam laenata ei saa. Kas vajaminevat raha oleks võimalik leida ka laenamata või lükata projekti edasi? Milline on mõistlik lahendus?
Kriisil on oma positiivne mõju, täna on väga soodne aeg ehitamiseks ja eriti veel ELi rahade eest, kus ise peab ainult omaosalust välja käima. Kindlasti oleks abiks, kui riik oleks kehtestanud väiksema omaosaluse määra, kuid raha oli vähe ja tahtjaid palju. Seega on hea meel, et suutsime ikkagi toetuse koju tuua. Ja inimesed saavad juba täna võimaluse liituda kvaliteetse vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga.
Teede-tänavate remondiks ei jätku Valgas samuti piisavalt raha ning linn on täis räämas hooneid. Kuidas plaanite olukorda parandada?
Koos vee- ja kanalisatsiooniprojektiga on plaanis korrastada ka teid. Räämas majadele pakume fassaadide korrastamise toetust ja lohakate peremeeste puhul teeme trahve ning asendustäitmisi.
Kas põhikool ja gümnaasium tuleks Valgas nö lahku lüüa või mitte?
Toetan ideed lahutada gümnaasium ja põhikool.
Isamaa ja Res Publica Liit - linnapeakandidaat Priit Sibul
Suurimaks probleemiks Valgas võib valimiste eel lugeda üha suurenevat töötust. Kuigi omavalitsusel pole töökohtade loomine väga kerge, tuleb linnal hakkama saada paisuva toimetulekutoetuse saajate arvuga. Kas ja kuidas oleks võimalik tekkinud olukorrale lahendust leida?
Omavalitsus otseselt ei saa tööd pakkuda, peab linn tegema kõik, et tänane töötu ei jääks koju omaette. Me peame aitama tagada, et inimesed oleksid aktiivsed, seotud sotsiaalsete võrgustikega, et tööturu avardudes oleksid inimesed valmis uuesti töökohtasid täitma. Üks oluline võimalus on koostöös Valga Kutsehariduskeskusega ja Töötukassaga koolitused töötutele täiend- ja ümberõppeks. Oluline on ka senisest tihedam koostöö ettevõtjatega ning uute investeeringute toomine Valgasse, ainult seeläbi on võimalik, et tekivad uued töökohad. Linn peab olema aktiivne ning looma võimalusi, et töötud saaksid tööandjaks ehk toetada algajat ettevõtjat.
Valgal on ka üha suurenev võlakoormus - kui nüüd võetakse uus veeprojektide teostamiseks vajalik laen, siis sisuliselt raha juurde enam laenata ei saa. Kas vajaminevat raha oleks võimalik leida ka laenamata või lükata projekti edasi? Milline on mõistlik lahendus?
Üheks võimaluseks on AS Valga Vesi tegevuse laiendamine nii uute klientide kui tegevuste näol. See on üks võimalus saada täiendavaid vahendeid. Veeprojektiga tuleb kindlasti edasi liikuda ja hetkel arvestades
ehitushindasid on selleks ka õige aeg. Kui vaja, siis tuleb arvestades laenukoormuse võimet ka laenata, sest puhas vesi ja kanalisatsioon on vältimatu infrastruktuur kaasaegses linnas.
Teede-tänavate remondiks ei jätku Valgas samuti piisavalt raha ning linn on täis räämas hooneid. Kuidas plaanite olukorda parandada?
Valga kesklinn on tõesti räämas ja võib öelda, et selles valdkonnas on linn olnud seni passiivne. Algatame programmi, mille käigus toimub kaasfinantseerimine hoonete välisilme parandamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahenditest on järgmiseks aastaks omavalitsustele eraldatud samad vahendid, mis käesolevaks aastaks. Peatselt avaneb Eesti-Läti-Vene Interreg programm, mille kaudu on võimalik leida lisavahendeid oluliste probleemide lahendamiseks nii Valgas kui ülepiirilises koostööpiirkondades.
Kas põhikool ja gümnaasium tuleks Valgas nö lahku lüüa või mitte?
Toetan klassikalise gümnaasiumi rajamist Valka. See muutub veelgi aktuaalsemaks uue kutsehariduskeskuse rajamisega kui noortele tekib tugev alternatiiv keskhariduse saamiseks. Hetkel veel on võimalik luua Valgas 3 paralleelklassiga gümnaasium, 2 eesti- ja üks venekeelne klass. See tagab Valgas võimaluse omandada haridust ka nendel, kel soov tugeva akadeemilise suuna järele. Loomulikult ei tohi selle käigus lõhkuda tugevad oma selge identiteedi ja kiire arenguga Valga Põhikooli, vaid ka selle kooli arendamise jätkamist tuleb toetada.
Sotsiaaldemokraatlik Erakond - linnapeakandidaat Jüri Teder
Suurimaks probleemiks Valgas võib valimiste eel lugeda üha suurenevat töötust. Kuigi omavalitsusel pole töökohtade loomine väga kerge, tuleb linnal hakkama saada paisuva toimetulekutoetuse saajate arvuga. Kas ja kuidas oleks võimalik tekkinud olukorrale lahendust leida?
Tõsi on, et tööpuudus Valgas on kasvanud kiiresti ja tänaseks on töötute arv jõudnud üle tuhande. Valgamaa Töötukassa initsiatiivil on moodustatud töötuse kriisikomisjon olukorra parandamiseks koostöös kohalike omavalitsuste, mitmete asutuste ja organisatsioonidega. Sotsiaalkaitse vajaduse suurenemisega arvestamine on 2010. aasta linnaeelarve koostamisel uue valitava volikogu üks esimesi ülesandeid. Toimetulekutoetuse maksmine on riigi poolt omavalitsusele seatud ülesanne, seega tagab riik ka toetuse maksmiseks vahendid. Toetuste kõrval on oluline hoida töötu aktiivsena, selleks on Töötukassal vastavad teenused, mida võiks Valga linn intensiivsemalt kasutada. Vajadusel on võimalik luua sotsiaalseid töökohti linna heakorrastamiseks, kaasates palgamaksmisel Eesti Töötukassa vahendeid. Linn tegelikult saab kaasa aidata töökohtade loomisele, seda just linna infrastruktuuri parandamise ja ettevõtluskeskkonna turundamise kaudu. Kas potentsiaalsed ettevõtjad teavad sellistest võimalustest Valgas nagu Väike-Laatsi tööstuspark ja Valga logistikakeskus, piirilinnade vabast tööjõust, kutsehariduse väljakutsetest? Taoline müügitöö investorite suunal on puudulik. Tänaseni pole Valgas ettevõtlusinkubaatorit, omavalitsus hoiab isegi oma ruume tühjana kõrgema rendi põhjendamatus ootuses. Paljud linna arendustegevused on vaid read arengukavas, mille täitmise poole eriti ei püüelda.
Valgal on ka üha suurenev võlakoormus – kui nüüd võetakse uus veeprojektide teostamiseks vajalik laen, siis sisuliselt raha juurde enam laenata ei saa. Kas vajaminevat raha oleks võimalik leida ka laenamata või lükata projekti edasi? Milline on mõistlik lahendus?
Valga Vesi on 100% linnale kuuluv aktsiaselts. Näiteks aktsiamüügi või täiendava emissiooni kaudu on võimalik kaasata täiendavaid investoreid veeprojekti. Küll aga ei tohi juhtuda nii nagu Tallinna Vee müügiga, kus Keskerakonna lubatud veehinna kontrollist on tänaseks saanud kohalike elanike arvel hiigelkasumit nautiv ettevõte. Valga Vee enamusosalus peab jääma linnale. Täiesti kindlasti tuleb ära kasutada kõik eurorahad, mis on võimalik Valgal saada. Projekti edasi lükkamiseks pole aega, sest aasta 2013 ja eurotoetuste lõpp on lähedal. Tänane 15% veeprojekti omaosaluseks on soodne viis linna korrastamiseks, koos vee ja kanalisatsiooniga saavad korda paljud tänavad. Muudes projektides peame aga hästi kaaluma, kuhu paigutada “laenatud omaosalust”. Kas tänasel päeval on õige paigutada niigi nappe vahendeid järjekordse Pedeli paisu tegemiseks, seekord juba linnast välja või asume korrastama peatänavaid. Sotsiaaldemokraadid eelistavad peatänavaid.
Teede-tänavate remondiks ei jätku Valgas samuti piisavalt raha ning linn on täis räämas hooneid. Kuidas plaanite olukorda parandada?
Teede ja tänavate remont on tihedalt seotud veeprojektiga. Paljud tänavad saavad uue katte veeprojekti raames, investeering on kogumahus ligi 200 milj. krooni. Senise tänavate remondikorraldusega aga ei saa rahul olla. Teostatav remont tundub olevat lihtsalt kellegi juhuslikele otsustele tuginev, sest väiksema liikluskoormusega tänavad saavad remonditud, kuid peatänavad on auklikud. Eelkõige vajame tänavate avalikustatud remondikava ja suurema liikluskoormusega tänavate eelisjärjekorras remontimist. Räämas hooned kesklinnas - tänase Valga tunnus. Olukorra lahendamine on keeruline, kuid mitte võimatu. Tuleb luua konkreetsete tegevuste järjepidev ahel: omanike väljaselgitamine, nõustamine, läbirääkimine, sundimine ja vajadusel ka sundvõõrandamine. Seaduse kohaselt võib sundvõõrandamist rakendada ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavate ehitiste muutmiseks või kõrvaldamiseks, kui omanik ei ole seda antud tähtpäevaks teinud.
Kas põhikool ja gümnaasium tuleks Valgas nö lahku lüüa või mitte?
Hariduses uisapäisa tehtud otsused maksavad kätte väga valusasti ja kaua. Seetõttu on järgmisel volikogul oluline algatada diskussioon, kaasates häid spetsialiste ja arvestada kogukonna arvamust. Täna kipume kaotama tugevaid noori teistele, eriti Tartu gümnaasiumitele. Ka maakonna tugevamatele õpilastele ei ole Valga gümnaasium alati esimene valik, kuid on selge, et õpilaste ümberpaigutamine majade vahel ei anna meile soovitud tulemust. Peame otsima teed, kuidas saavutada uut kvaliteeti hariduses.
