Linnapea Savisaare müstilise intervjuu inimkeelne seletus
Kolmapäeval ilmunud Keskerakonna häälekandjas Kesknädal püüdis erakonna juht, Tallinna linnapea Edgar Savisaar selgitada, kuidas Eesti õiguskaitseorganid teda ühel või teisel moel ahistavad. Võtsime mõned väited ette ja üritame seletada, millest jutt käib.
Mida prokuratuur tegi?
Asi sai alguse sellest, et Savisaareni jõudis info Eesti prokuratuurist Šveitsi saadetud õiguskaitsetaotlusest. Ta kirjutas juba eelmises Kesknädalas, et saadab selle tõttu inimõiguste kaitse organisatsioonidele kirja, sest Eesti õiguskaitseorganid ahistavad opositsiooni. Kuigi tänases Eesti Ekspressis on üpris üksikasjalikult seletatud, et tegemist on Savisaarele laenu andnud ärimehe küsimusega, ei saanud prokuratuur eile rääkida palju rohkem, kui et tõepoolest esitati Šveitsile taotlus seoses rahapesumenetlusega.
„Edgar Savisaare artiklis mainitud kriminaalmenetlus on alustatud tõepoolest rahapesu tunnustel,” kinnitas Põhja prokuratuuri pressiesindaja Arno Põder. „Õigusabipalve on piiratud juurdepääsuga dokument ja prokuratuur ei saa selle sisu lähemalt avada, aga nagu me ka varem kinnitanud oleme, ei ole sellega seotud kriminaalasjas kellelegi kahtlustust, rääkimata süüdistusest, esitatud.”
Savisaarele olevat Šveitsist teada antud mingist dokumendist, milles teda nimetatakse saksakeelse sõnaga beschuldigten ehk süüdistatav. Dokumenti ennast erakonna esimees muidugi näidata ei taha, kuid vihjab intervjuus, et uuritakse hoopiski tema uue raamatu rahastamist.
Mis raamat? Mis uurimine?
Kirjastaja Paavo Pettai teatas 25. jaanuari Kesknädalas lugejatele head uudist, et tänavu aprillis ilmub esimene köide Edgar Savisaare kaheköitelisest teosest „Tõde Eestist”.
Aprill on ammu möödas, kuid raamatust pole veel kippu ega kõppu. Raamatu avaldamine tekitas juba esmapilgul küsimusi – näiteks pidi see avaldatama korraga nii Singapuris, Viinis kui ka Tallinnas.
Savisaar ise ütleb eile ilmunud intervjuus, et kaitsepolitseile huvi pakkuva raamatu rahastamise taga on tänaseks tegevuse lõpetanud fond, mille ta lõi Eesti sõprade abiga Šveitsis juba 1997. aastal. „Eesti oli selleks ajaks vaid kuus aastat iseseisev riik olnud ja nendel aastatel oli Šveits kindlasti meist turvalisem koht,” põhjendab Savisaar otsust Keskerakonna häälekandjas.
Kummalisel kombel polnud sellest fondist kuni eilseni kuulnud ükski Eesti Päevalehega suhelnud Savisaare lähikondlane. Ei tol ajal erakonna peasekretäriks olnud Küllo Arjakas, hiljuti veel parteid tüürinud Kadri Simson ega aastaid Savisaare kõrval olnud Vilja Savisaar-Toomast.
Aastaid suuremate skandaalide ajal Savisaarega kõrvuti erakonda kaitsnud endine keskerakondlane Ain Seppik ei teadnud enda sõnul samuti midagi Šveitsis loodud fondist. Tema oli ka ainuke, kes eile tunnistas, et oli [õigustatult] eeldanud eelmisel nädalal pigem uurijate huvi Liechtensteini advokaadilt Peter Kaiserilt saadud laenu vastu.
Fond kui raamatu müüginipp
Savisaare raamatu toetamisest on seni avalikult teatanud ärimees Urmas Sõõrumaa. Ent saladusliku fondi kohta ei osanud ka tema mitte midagi kosta.
„Ma ei oska selle fondi nime küll öelda ja kui ma õigesti aru saan, siis selle fondi näol on tegu eelmise sajandi juttudega,” sõnas Sõõrumaa. „Ma ei oska ka seda öelda, et kui suure summaga ma Savisaare uut raamatut toetan. Ma arvan, et ma olen mitmekümne raamatu avaldamist toetanud, toetasin eile ja toetan ka homme erinevate summadega, mis kokku on olnud sajad tuhanded eurid.”
Muidugi rääkisid saladuslikust fondist raamatu autor ja väljaandja, kuid eelkõige tüüpilist müügijuttu: kui tahad rohkem teada, siis osta raamat.
„Mul on kahju, et Päevaleht ei ole sõnagi kirjutanud minu raamatusarjast ega selle peatsest ilmuma hakkamisest,” kirjutas Savisaar vastuseks küsimusele, mis fondiga on tegemist. „Kui see raamatusari teid ei huvita, miks peaks teid siis huvitama fond, mis seda finantseerib? Muide, kui raamatusarja esimene köide ilmub, siis seal on ka fondist täpsemalt juttu, nii et midagi ei jää varju.”
Sarnase vastuse saatis ka raamatu kirjastaja, pikka aega Keskerakonna reklaamiasju juhtinud Paavo Pettai.
„Usun, et saate kõik vastused siis, kui raamat ilmub. Hetkel toimub küljendamine ja püüame raamatu peagi trükki saata,” vastas Pettai küsimustele napisõnaliselt.Üks suur KüsimusKas prokuratuur nimetas oma kirjas Savisaart süüdistatavaks?
„Pole kahtlust, et prokuratuur on tituleerinud mind väljendiga beschuldigten (süüdistatav),” ütles Savisaar Kesknädalale.
Samale tõsiasjale rõhus Savisaar ka Eesti Päevalehele vastates. „Asi ei ole kriminaalasja olemasolus, mida minu suhtes on prokuratuuris avatud vähemalt 1990. aastast peale, ning salastatuses, vaid selles, et teistesse riikidesse on saadetud dokumente, kus väidetakse, nagu olevat mina selles kriminaalasjas kahtlustatav või isegi süüdistatav,” sõnas Savisaar. „Seda püüabki prokuratuur eitada, nagu ta veel mõni aeg tagasi eitas ka kriminaalasja olemasolu üldse.”
Riigiprokuratuuri pressiesindaja Katrin Lundi sõnul liikus õigusabitaotlus nende majast välja juba saksa keeles. Küsimusele, kas selles oli kirjas ka Savisaare viidatud sõna beschuldigten, vastas Lunt, et õigusabitaotluse sisu ei ole võimalik avaldada. „Käesolevas menetluses ei ole kellelegi esitatud kahtlustust, veel vähem süüdistust,” kinnitas ta siiski.
