Linnahalli saatus sõltub laenust^Mure

Linnavalitsus lubab aprillikuus sõlmida Ronald S. Lauderi firmaga linnahalli renoveerimiseni viiva põhilepingu, kuid ammu pole enam küsitud: kust tuleb renoveerimiseks raha ja kui kaua jaksab linnahall oodata? „Põhimure on läbijooksud katustel ja jäähalli kohal oleval terrassil. Neil kõigil on nõukogudeaegne isolatsioon ja seal on häda kõige suurem,” analüüsis Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boriss Dubovik linnahalli olukorda. „Viimistluskihid on kehva kvaliteediga ja fassaadi kiviplaadid kukuvad ära,” lisas ta.

Parem on olukord peasaali katusega, mis ei jookse veel läbi. Mõistetavalt on olukord halb ka torustiku, elektrisüsteemide ja siseviimistlusega. „Jutt, et linnahall variseb kokku, ei vasta loomulikult tõele. Seda ei juhtu. Kui sel aastal midagi otsustatakse, siis ma usun, et me päästame linnahalli. Aga venitada ei ole küll mõtet, sest iga aastaga läheb ta hullemaks,” leiab Dubovik kokkuvõtteks.

Talad roostetavad

Viimane suurem uuring linnahalli olukorrast tehti 2002. aastal. Toona leidsid TTÜ teadlased, et linnahalli kandekonstruktsioonid ei ole küll avariiohtlikus seisus, ent katuste tugeva läbijooksu tõttu on terasest talad paljudes kohtades roostetama hakanud. Läbijookse oli vaatesaalis ja galeriis, kõige enam aga jäähallis. Fassaadil leiti niiskus- ja külmakahjustusi, välisvooder oli kummis või lagunenud. Jäähalli katus ning jäähalli ja kontserdisaali ühendusgalerii seinad tugevalt kahjustunud. Probleemide põhjuseks nimetasid TTÜ asjatundjad nii projekteerimisvigu kui ka ehitusel tehtud vigu. Komsomoli lööktööna nelja aastaga valminud ehitis on ka vastava kvaliteediga: linnahallis töötanute sõnul hakkas jäähalli katus läbi jooksma juba kaks aastat pärast hoone valmimist ja on seda teinud siiani. Selge on siiski see, et 27 000-ruutmeetrise pindalaga hiidhoone – võrdluseks: riigile üle jõu käivaks peetud ERM-i projekti plaanitud pindala oli 33 000 ruutmeetrit – vajab kapitaalremonti. Millal remonditööd alata saaks, on praegu veel ebakindel, sest Tallinn on „Ameerika kosilase” plaanide suhtes väga napisõnaline.

Linnahalli renoveerimise saaga sai alguse juba 2009. aasta kevadel, kui linnavalitsus teatas, et annab linnahalli USA-sse registreeritud firma Tallinn Entertainment LLC kätesse. USA firma sai 99 aastat kestva hoonestusõiguse ja tohib lisaks linnahalli renoveerimisele ehitada ka uusi, kasumlikumaid hooneid. USA firmat esindab kosmeetikahiiu Estée Lauderi pärija ja juht Ronald S. Lauder.

2009 sõlmitud eellepingu kohaselt on linnal ja Lauderil mõlemal äris 50% osalus, ent kuna USA osapool annab ettevõttele lepingus täpsustamata summas laenu, siis loobub Tallinn selle tagasimaksmise aastateks linnahalli tegevuse juhtimisest ega teeni esimesed 15 aastat isegi sentigi tulu.

2010. aasta alguseks selgus, et Tallinn Entertainment LLC peab linnahalli renoveerimiseks omakorda võtma 18 miljonit eurot laenu, mida peaks Eesti poolelt garanteerima riik. Sellega polnud valitsus nõus, mispeale lubas linnavalitsus, et summad leitakse teistest allikatest. Mis allikatest, pole siiani selge.

Möödunud nädalal sai kolm aastat kestnud lugu järje ja linnavalitsus teatas, et ammulubatud põhileping Tallinn Entertainment LLC-ga sõlmitakse loodetavasti aprilli lõpus. Tõsi, nüüdki jäi selgusetuks, kes tuleb linnahalli reaalselt tegutsema ehk selle operaatoriks. Lisaks on taas aeg küsida: kui Tallinn Entertainment LLC-l on endiselt vaja linnahalli renoveerimiseks võtta 180 miljonit laenu ja Eesti riik seda ei garanteeri, siis – kust see summa võetakse? Kuna sellele küsimusele pole linnavalitsus kolme aasta jooksul vastanud, siis võib oletada, et vastust pole ka praegu varnast võtta. Ja linnahall peab veel ootama.AjaluguVladimir Iljitš Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee

Ehitatud: 1976–1980
Autorid: arhitektid Raine Karp, Riina Altmäe, kes pälvisid linnahalli eest rahvusvahelise arhitektide liidu presidendi kuldmedali ja preemia.

Pindala: 27 215 m²
■Hoone, mida meie tunneme linnahallina, nimetati algul Vladimir Iljitš Lenini nimeliseks kultuuri- ja spordipaleeks.
■Linnahalliga sai Tallinna kesklinn pääsu merele, mis oli toona Nõukogude piirivalve kontrolli all ja elanikele suletud.
■Hoones olid 4200-kohaline peasaal, jäähall, kohvikud ja muud ruumid.
■Linnahall suleti suurematele üritustele 2010. aasta algul, tasapisi hingitseb elu aga näiteks helistuudios.

Eesti Päevalehe tellijale
täismahus artiklid nüüd ka veebis