Linlasi oodatakse appi Pirita kloostri renoveerimistööde lõpetamisele
Tegemist on pikaajalise töö jätkuga omaaegse Liivimaa suurima nunnakloostri varemetel. Kloostri restaureerimistööd on toimunud läbi 1990. aastate. 1999. a korrastas linn 1,5 milj krooni eest kloostri ja kiriku lõunaportaalid, 2000. a konserveeriti täielikult kloostri endise kiriku hoone ning korrastati kirikuhoone põrand koos keskaegsete altarite jäänustega (kogumaksumus 1,8 milj kr).
##2001. aastal tegi linn hindamatu väärtusega varemetekompleksil restaureerimistöid 1,5 milj krooni eest: projekt jätkus kloostri põhjaklausuuri (1431) ida-tiiva varemete konserveerimisega. Klausuuri varemed olid tänini sellises seisus nagu kuulus rootsi kunstiajaloolane Sten Karling need 1936. a välja kaevas ja konserveeris - pärast II MS pole kloostri selles osas kordagi töid teostatud. Tänaseid töid teostas AS Restauraator.
Kloostri asutasid Tallinna kaupmehed 1407. a paiku, selle rajamist toetas aktiivselt Liivi ordu. Reeglipärast kloostrikompleksi ehitamist alustati 1417, kloostri kirik pühitseti 1436. Pärast luterlikku reformatsiooni algas kloostri langus, Liivi sõjas Tallinna piiranud vene väed rüüstasid kloostri 1575 ja purustasid 1577. Pärast Põhjasõda muutus klooster täielikult varemeiks. Korrastus- ja taastustööd on kestnud kloostrikompleksis läbi terve 20. sajandi: viiluga läänemüür konserveeriti esmakordselt 1909-10. Esimesed arheoloogilised väljakaevamised toimusid 1934-36 kiriku idaseina taga ja 1962-63 põhja-klausuuri ida-tiivas. 1975-80 kaevati välja nunnade klausuuri müürisäilmed ja kiriku põrand.
Alates 1980. aastast on ühtselt konserveeritud ja haljastatud varemetepark olnud Tallinna linna jaoks oluline meelelahutus- ja turismiobjekt. Tänavuse aasta kevadest on kloostrikompleksil ka uus operaator - Pühima Päästja Püha Brigitta Ordu - kes koos Pirita linnaosaga on alustanud varemetekompleksi taaselustamist. Äsja toimusid kloostrivaremetes Ordu ja linnaosa koostöö tulemusena Pirita kloostri päevad - esimesed omataolised iidse ehitise ajaloos.
