Liiga paks lumikate keeras talvel hundijahi kihva

Kuigi äsja lõppenud jahihooajal suurendati huntide esialgset küttimisliimiti arvukuse piiramiseks 140 loomalt 173-ni, jäi jäägritel suur osa lubatud võsavillemeid laskmata. Samuti tabasid jahimehed lubatust vähem ilveseid.

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil tõi välja, et seekordsel hooajal õnnestus üle Eesti lasta plaanitud hulgast vaid 101 hunti erakordsete lumeoludega talve tõttu. „Lumi oli niivõrd sügav, et metsas oli sama hästi kui võimatu liikuda,” tähendas Männil. „Loodusmaastikul peetav hundijaht aga eeldab just palju jalgsi liikumist, et suuremat ala lippudega piirata.”

Männil osutas, et pehme ja sügava lume tõttu oli võimatu ka mootorsaanidega liikuda.

Kõige rohkem, 21 hunti, lasti Pärnumaal, limiidi täis laskmisest jäi puudu vaid üks loom. Jõgevamaal aga tabati ettenähtud viieteistkümnest hundist vaid neli.

Kuigi hunte lasti kavandatust oluliselt vähem, ei tohiks see Männili hinnangul tänavu kaasa tuua kriimsilmade asurkonna ega ka murtud lammaste hulga märkimisväärset kasvu. „Kahjustuste kohtades kütiti hunte ka intensiivsemalt. Kui nendesse paikadesse uusi pesakondi ei tule, peaks järgnev aasta seal kergem olema,” tähendas ta. Mullu näiteks tekitasid hundid lamba- ja veisekasvatajatele ligi 1,2 miljoni krooni ulatuses kahju.

Kärntõbi möllab

Huntide arvukust peaks omajajagu ohjes hoidma kärntõbi. Nimelt tõi Männil välja, et siiani on metsas liikumas näha olnud palju kärntõve käes kannatavaid rebaseid ja kährikuid. Nüüd on loomi laiguti või lausa üle kere karvutuks muutev haigus maad võtnud ka huntide seas. „Vähemalt neljas eri hundikarjas on kärntõbi korralikult sees,” nentis Männil ning märkis, et varasemate aastatega võrreldes oli lastud huntide seas kärntõves loomi lausa kaks-kolm korda rohkem. „Kuna talv oli külm, võis see haigus ka huntide suremust suurendada.”

Ilveste laskmiseks andis keskkonnaministeerium välja 210 luba, neist kolmkümmend jäi kasutamata.