Lennukipiloot päästis kuue inimese elud

„Lennuk oli lähenemas maandumisrajale ja kurss kiskus pidevalt vasakule, mis annab alust arvata, et vasakpoolne mootor ei töötanud,“ rääkis majandusministeeriumis lennuõnnetusi uuriv peaspetsialist Jens Haug. „Kurssi korrigeeriti lennujuhtimiskeskusest, kuid maanduda lennuväljal ei saanud.“

Kohe pärast maandumist hakkas levima hulgaliselt versioone juhtunust: kas ta tõusis või laskus, kas ta tegi mitu maandumiskatset, kas telik ütles üles, kas lennuk läks põlema? Küsimusi mitmeid, ent õhtupoolikul oli esialgsetest variantidest jäänud kõige reaalsemana pinnale versioon, kus lennukit tabas vasaku mootori rike, mistõttu jättis piloot juba alustatud maandumisprotseduuri kõrvale, üritas taas kõrgust koguda, ent selle plaani ebaõnnestumisel otsustas maanduda kohe lennujaama taga olevale Ülemiste järve jääkaanele. Mõigu poolsel küljel mõnekümne meetri ulatuses võsalatvu murdnud lennuk kündis järvejääl olevasse lumme sajakonnameetrise vao ja jäi seejärel seisma.

Üks telikutest oli õnnetuse järel jää all ning teine kokkupõrkes murdunud, kuid telikute riket tõenäoliseks enam ei peetud, kuna lennujaama videotest oli näha, et lennuk lasi maandumisel teliku välja, kuid uuesti kõrgust kogudes tõmbas taas sisse. „See on standardprotseduur,“ sõnas Tallinna lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov.

Seejärel jäi lennukijuhil loetud sekundid, et otsustada, kas minna teisele üritusele või võtta suund Ülemiste järve jääle. Piloot otsustas teise variandi kasuks ning seekord tõmbas ta pikema kõrre. „Selline suur plats maandumiseks – pole paha variant, kui valida hädamaandumiskohta,“ selgitas Sakkov. „Kõiki üksikasju teadmata võin öelda, et lennukipiloot päästis kuue inimese elud.“

Maandumise järel jõudsid esimesena sündmuskohta lennujaama päästeteenistus eesotsas ülema Toomas Mardoga, kes tundis enda sõnul väga intensiivset kütuse lõhna. „Lennuk oli järve jää peal, visuaalselt vaadates täiesti ühes tükis, lennukis olnud juba lennukist väljas,“ selgitas Mardo ERR-i uudistele. „Seejärel oli tunda intensiivset kütuse lekke lõhna, kuid õnneks läks kõik hästi.“

Samal ajal olid pooleks tunniks kõik lennud Tallinna lennujaama ümber ootele pandud ning esimese ülesandena anti lennuki meeskonnale esmaabi ning asuti lennukit toestama, et vältida lennuki jää alla vajumist. Tallinna kiirabi peaarsti Raul Adlase sõnul viidi haiglasse täiendavasse kontrolli ainult 60-aastane piloot, kõik ülejäänud pääsesid vigastusteta.

Küll hakkas lennukist voolama järvejääle kütus, mida voolas lennukitiibades asuvatest kütusepaakidest välja 1,5 tonni jagu. Teist samapalju koguti lennukilt kokku ning seejärel asuti õhtupimeduse saabudes arutama võimalust lennukit rasketehnika ja vintsiga välja tirida. Lennuki vee alla vajumisele pandi ka lõplik piir keskpäevaks, kui lennuk oli vajunud 3-4 protsendilisse kreeni, mis tähendas jääpiiri lennuki kokpiti alumise serva juures, kuid tänu võrdlemisi suurele tiivapinnale ei peetud lennuki täielikku vette vajumist eriti reaalseks.



Erik Sakkovi sõnul ei saa välistada kunagi ka võimalust, et kunagi peab reisilennuk tegema maandumise Ülemiste järvele või jääle, kui lennuki probleemid ei võimalda lennujaama maanduda. „Alles hiljuti oli ju uudis USA-st, kus lennuk maandus jõkke ja ka ajaloost on olukord, kus Tallinnast startinud lennuk maandus Peterburis Neeva jõel ja kõik jäid ellu,“ jutustas Sakkov. „Seepärast näidataksegi lennureisi alguses, kuidas kasutada turvaveste, et neist vette maandumisel kasu oleks.“