Läti peaminister: uue tuumajaama projekt edeneb liiga aeglaselt

Maavarade poolest vaesemad lätlased on erinevalt Eestist ja Leedust kogu aeg pidanud lisaks põhiliselt hüdroenergiale toetuvale omatoodangule elektrit ka importima. Ignalina vana tuumajaama sulgemisaja lähenedes on meie lõunanaabrid oma tuleviku kindlustamiseks asunud aga kiiresti lisavõimsusi rajama.

Kalvitise sõnul on selge, et 2009. aasta lõpul seistakse Balti riikides silmitsi elektrienergia puudusega. “Muidugi on Lätil selline kogemus olemas, sest me oleme kogu aeg importinud elektrit Eestist ja Leedust, vahel ka Venemaalt. Samas on meile selge ka praeguseks teada olev fakt, et Venemaal endal ei ole elektrit piisavalt,” ütles ta. “Seniajani on Läti saanud tugeva ning konkurentsitiheda pakkumise tõttu elektrit osta päris hea hinnaga. Kuid tekkiva defitsiidi tõttu on selge, et energiahinnad võivad peatselt tõusma hakata,” lisas ta, rõhutades, et seepärast arutatakse Lätis aktiivselt tootmisvõimsuse suurendamise võimalusi.

Tuumaprojekt liiga aeglane

Juba praegu ehitatakse Lätisse 400 MW võimsusega gaasil töötavat soojuselektrijaama ning järgmisel aastal tuleb arutlusele teise samasuguse ehitamine. Seega kavatseb Läti minna Leeduga sarnast teed, kindlustades piisavad elektrienergia tootmise võimalused Vene gaasi kasutavate elektrijaamadega.

“Meil pole ju alternatiive. Eriti arvestades seda, et me pole uue Ignalina projektiga päris graafikus,” põhjendas Kalvitis.

Võimaluse rajada kivisöega töötavaid jaamu jättis ta samuti kohe kõrvale. “See pole mõttekas, sest sellest tulenev heitgaaside hind kujuneks liiga kõrgeks. Meil tekiksid samad probleemid mis teil Eestis.”

Kalvitis lausus otsekoheselt, et praegu ei olda Lätis rahul Leetu kavandatava tuumajaama projekti edenemisega. “Võib küll öelda, et see protsess on liiga aeglane,” sõnas ta. “Me oleksime väga huvitatud, et otsuste tegemine oleks Leedus palju täpsem kui praegu. Lisaks tulevad seal järgmisel kevadel valimised. Me muidugi mõistame valimiseelse aja erilisust, kuid see tähendab, et tähtsate otsuste langetamine jääb venima.”

See aga ei tähenda, nagu tuntaks Lätis suurt muret oma võimaliku osaluse pärast kunagi valmivas tuumajaamas, vaid pigem muretsetakse aktsionäride lepingu edenemise pärast. “Praegu on tähtis leppida kokku edasises, sest aega pole enam kaotada. Selles osas on tähtsad kolm asja. Vähemusomanike huvide kaitse saavutamine, projekti juhtimises kokku leppimine ja opereerimise paika panemine,” selgitas Kalvitis.

Läti peaministri sõnul pole osalus Eesti ja Läti jaoks isegi nii tähtis, sest meie huvid erinevad leedulaste omadest. “Lõppkokkuvõttes soovime jaamast vaid 400–500 MW. Me oleksime väga rõõmsad, kui näiteks Eesti ja Läti saaksid kahepeale kokku 34 protsenti ehk mõlemad 17 protsenti. Ka see lubaks otsuseid vajadusel blokeerida, sest meie kahe maa huvid on selle projekti puhul üpris sarnased,” vihjas ta siiski Läti pikemaajalistele taotlustele.

Kommentaar

Karlis Mikelsons

Latvenergo juht

Ma ei ole rahul uue Ignalina projekti edenemisega. Algus oli väga optimistlik ja pragmaatiline. Kuid alates poliitilise protsessi käivitumisest on asi rohkem aega nõudnud. Aeg aga on praegu suurim risk.

Ainuüksi jaama ehitamine labida maasse löömisest kuni käikuandmiseni võtab minimaalselt viis aastat. Lisaks võtab hanke-protsessi läbiviimine vähemalt kaks aastat. Ehk seitse aastat kokku. Ja keskkonnamõjude hindamine lõpeb, nagu me väga loodame, 2008. aasta lõpuks. Kui kõik läheb väga-väga hästi, siis on varaseim uue jaama valmimise tähtaeg 2017.

Samuti valitseb maailmas veel puudus reaktoriehitajate tootmisvõimsusest. Reaktorite turg on kasvanud, sest Hiina, India ja USA ehitavad uusi tuumajaamu. Seetõttu on väga riskantne panna kõik panused Ignalinale.

Sellepärast sooviksin näha selget riigisisest poliitilist toetust. Seda projekti oleks naiivne alustada ilma Läti parlamendi toetuseta, sest Latvenergo on täielikult riigi omanduses. Kuid see on poliitiline küsimus ja Läti parlamendi otsustada.