Läti loobub ajateenijate armeest

Läti kaitseministeeriumi pressiteenistuse ülem kapten Anda Baraskina sõnas, et reformile eelnes diskussioon parlamendis ja ühiskonnas ning reformi poolt olid kõik suuremad poliitilised jõud.

“Läti geopoliitiline situatsioon, ressursside piiratus ja osalemine kollektiivses kaitsesüsteemis tekitasid vajaduse organiseerida Läti riigikaitse nii, et oleks tagatud piisav osalemine liitlaste ühisoperatsioonides ning samal ajal ka tagatud riigi territooriumi piisav kaitstus. Mõlema ülesande edukaks täitmiseks ei ole Lätil kasulik hoida suurt reservi ning territoriaalseid üksusi. Selle asemel on õigem luua väikesearvulised kõrgtehnoloogilise relvastusega üksused, millel oleks kõrge lahinguvalmidus,” selgitas Baraskina ettevõetud reformi tagamaid.

Rohkem mehi missioonidele

Praegu on Lätis ajateenistuses 1100 meest, ühe ajateenija väljaõpe maksab 1800 latti (40 500 krooni – toim) aastas. Ühe professionaalse sõduri ülalpidamiseks läheb aastas keskmiselt 6400 latti (144 000 krooni – toim). Reformi tulemusel üle jäävat raha loodavad lõunanaabrid kasutada rahvusvahelise koostöö-võime suurendamiseks. “Reformi tulemusena saab Läti sõjavägi suurema võimaluse valida teenistusse paremaid mehi, anda neile väljaõpe ning saata nad rahvusvahelistele missioonidele,” selgitas Baraskina. Praegu on Lätil rahvusvahelistel missioonidel 189 sõdurit, tulevikus tahetakse missioonidele saata ligi 300 meest.

Professionaalsete sõdurite hulka pole lätlased veel otsustanud, Baraskina teatel jääb see pärast reformi viie ja kaheksa tuhande mehe vahele.

Pärast reformi lõpuleviimist jääb Läti riigi territooriumi kaitsmise põhiroll kanda rahvuskaardile (Zemessardze). Läti rahvuskaardis teenib praegu 480 professionaalset sõdurit ning üle kümne tuhande vabatahtliku. Kapten Baraskina sõnutsi on rahvuskaardi ülesanne pärast NATO-ga liitumist treenida ka eriüksusi. Rahvuskaardi baasil on praeguseks formeeritud neli spetsialiseeritud üksust, muu hulgas ka õhutõrje- ja suurtüki-väepataljonid.

Selleks et suurendada rahvuskaardi kogemustepagasit, saadeti esimene kompanii vabatahtlikke möödunud kuul Taani pataljoni koosseisus rahvusvahelisele missioonile Kosovosse.

Viimasel kolmel aastal tehtud küsitluste kohaselt on lätlased olnud alati kohustusliku ajateenistuse kaotamise poolt. “Selle aasta küsitlustulemused pole küll veel teada, kuid möödunud aastal väljendas avalikkus reformile tugevat toetust. Peamised argumendid elukutselise armee vastu on olnud väikesed palgad ning ebapiisavad sotsiaalsed garantiid, mida riik suudab elukutselistele sõjaväelastele pakkuda,” tutvustas Baraskina otsusele eelnenud debatti. Tema kinnitusel pooldab üleminekut umbes 80% Läti elanikest.

Eesti jätkab ajateenistusega

Igal aastal teenistusse 3000 meest

•• Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Aet Kukk teatas, et Eesti kaitseplaneerijad ajateenistusest loobumist lähemas tulevikus ette ei näe.

•• “Vastavalt kaitsejõudude keskpika perioodi arengukavale on ajateenistus jätkuvalt peamine vahend reservüksuste mehitamiseks, samuti on ajateenistuse eesmärgiks luua eeldused elukutseliste kaitseväelaste värbamiseks prioriteetsemate ning kõrgemas valmis-olekus olevate üksuste mehitamiseks.”

•• Eestis käib igal aastal teenistuses 3000 meest, ühele ajateenijale kulub hinnanguliselt 100 000 krooni aastas.

•• Selle aasta märtsis tehtud uuringu põhjal pooldas kutselisele sõjaväele üleminekut Eestis umbes 40 protsenti küsitletuid.

•• Uuringust selgus ka, et 74 protsenti eestlasi on valmis sõjalise kallaletungi korral oma riiki kaitsma.