Läti krediidirisk üha tõuseb
Läti riigi riskitase on investorite arvates Euroopa Liidu kõrgeim.
Läti credit-default swaps (CDS) tõusid eile 1109 baaspunkti kõrgusesse, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg. Credit-default swap, head eestikeelset vastet polegi, on teatud tüüpi kindlustus, mis lihtsustatult öeldes näitab investorite arvamust kui suur on risk, et üks või teine riik ei suuda oma võlgu tasuda.
Mida kõrgemad punktid, seda kõrgem on maksejõuetuse risk. Näiteks kui Saksamaa 5-aastaste võlakirjade suhtes on see alla saja punkti ja Lätil üle tuhande, võib seda interpreteerida, et Läti risk on rohkem kui kümme korda kõrgem.
Leedu CDS-id on praegu 839 baaspunkti kõrgusel (Läti järel halvim number Euroopa Liidus) ja Eesti omad 733 punkti tasemel. Võrdluseks, Islandi CDS-id olid kriisi kõrghetkel 1100 punkti ümber. Hoopis hull on aga olukord Ukrainas, kus CDS-id liiguvad ülapool 4000 baaspunkti piiri.
Riskitaseme kõrval, või ehk isegi selle ees, näitavad CDS numbrid ka seda, kas ja mis hinnaga oleks antud riigid võimelised rahvusvaheliselt kapitaliturult laenu võtma. Ukrainal ja Lätil poleks lootustki iseseisvalt laenu saada (võlakirju emiteerida). Enam-vähem sama võib öelda ka Eesti ja Leedu kohta - ei antaks ja kui antaks, siis lootusetult kõrgete intressidega.
Tuleb vahet teha kapitaliturult laenamise ja otseallikatest, näiteks IMF-lt ja EIB-lt laenamise vahel. Viimased muidugi annaksid laenu ja ka soodsa intressiga, ainult et küsiksid vastutasuks hoopiski poliitilisi ja seadusandlike lubadusi erinevalt kapitaliturust keda huvitab ainult raha.
 |
  |
 |
