Langi plaan ERM-i jaoks: võtta hiigellaen ja nuumata panku

Eesti Päevaleht avalikustab skeemi, kuidas kultuuriminister Rein Lang kavatseb teha võimalikuks Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uue megahoone rajamise Tartu veerele Raadile. See hõlmab muu hulgas suurejoonelist pikaajalise laenu võtmist, millelt kooritavad intressid teevad kindlasti rõõmsaks mõne panga.

Umbkaudu 87 miljoni eurose hinnalipikuga ERM-i mastaapse uusehitise rahastamise kava tutvustati eile riigikogus Reformierakonna fraktsioonile. Lang plaanib skeemi viia juba tuleval nädalal valitsusse, mis selle lukku lööks.

Reformierakonna fraktsiooni esimees Jaanus Tamkivi kinnitas eile Eesti Päevalehele, et kultuuriministri pakutav ERM-i rahastamise kava näeb ette, et kultuurkapitali kultuuriehitiste investeeringuteks kogunevad rahalised vahendid suunatakse tervelt 12 aastaks eksklusiivselt vaid ERM-i püstitamiseks.

„Ehituseks endaks peab Riigi Kinnisvara AS võtma laenu ja tagasimakseid rahastatakse siis kultuurkapitalist,” märkis Tamkivi reformierakondlastest riigikogu liikmeile tutvustatud plaani kohta.

Tamkivi tunnistas ka seda, et kuna kultuurkapitali vastavad summad reserveeritakse 12 aastaks täies mahus ERM-ile, ei saa sealt samuti rahastust lootnud muusika- ja teatriakadeemia uue saali projekti tarbeks sentigi. „Kui räägitakse ERM-i rahastamisest kultuurkapitali kaudu, siis minu arusaamine on, et sinna rohkem [projekte] ei mahu. Kuid keegi ei väida, et seda saali pole vaja, ja ka see ei saa jääda tegemata. Kuid eks siis tuleb leida sellele lahendus,” sõnas Tamkivi.

Laenuga ei lahenda

Langi plaani juures on kahtlemata huvitav tõsiasi, et nii peaminister Andrus Ansip kui ka rahandusminister Jürgen Ligi on sel nädalal eriti hoogsalt kõikide võimalike rahamurede kontekstis rääkinud, kuidas laenuga ja võlgu elamisega probleeme lahendada ei saa.

Kuid ERM-i puhul – erinevalt kõigist muudest rahapuuduses vaevlevatest valdkondadest – see nähtavasti ei kehti ja sellepärast ollakse valmis lubama Riigi Kinnisvara AS-il võtta ehituseks vajalik tohutu 87 miljoni eurone summa 12 aastaks laenuks.

Kui arvestada näiteks selle pikaajalise ERM-i hiigellaenu võimalikuks intressiks neli protsenti, siis makstakse raha andvale finantsasutusele või pangale nende 12 aastaga üle 20 miljoni euro intressideks! Pangale sellise kingituse tegemine ERM-i iga hinnaga ehitamise nimel on plaanis vormistada järgmise nädala valitsuskabineti istungil.

Tasub meenutada, et streikivad õpetajad küsivad palgatõusuks umbes 35 miljonit eurot. Seda valitsuse kinnitusel laenuga rahastada ei saa. Ametiühingud nõuavad, et ei kaotataks tulevast aastast jõustuma pidanud väikest hüvitist töölt poolte kokkuleppel või omal soovil lahkujatele, mille hinnaks on arvutatud umbes 20 miljonit eurot. Selleks valitsuse kinnitusel raha pole. Kuid kultuuriministril näib olevat võimalik võtta ERM-i ehituseks laenu ja maksta pangale muljetavaldavad intressid ka veel peale.

Jaanus Tamkivi märkis, et enamik Langi plaaniga tutvunud Reformierakonna fraktsiooni liikmeid oli ERM-i projektiga edasimineku poolt. „Valdav enamus fraktsioonist on seda meelt, et see tuleb lõpule viia, arvestades nii seda 1996. aasta riigikogu otsust kui ka tõsiasja, et projekti peale on juba tehtud teatud kulutusi. Kuid on ka eriarvamusi: küsitakse, nagu ikka selliste suurte projektide puhul, et kas peab nii suur olema ja nii palju maksma,” kirjeldas Tamkivi fraktsioonis pärast kavaga tutvumist valitsenud meeleolusid.

Kultuuriminister Lang on üritanud ERM-i uue hoone rahastamise otsust kiirkorras valitsusse viia juba nädalaid. Eesti Päevaleht küsis kultuuriministrilt võimalust teda sel teemal intervjueerida juba vabariigi aastapäeva järel. Paraku anti kultuuriministeeriumist teada, et minister ei leia sobivat aega. Ja aega niivõrd kaaluka otsuse selgitamiseks pole leitud siiani.

Rahastamise otsus taheti teha enne pühi, et lehed ei saaks seda kajastada

Valitsuse kuluaarides on kultuuriminister Rein Langi tung suurejoonelise ERM-i uue hoone olemasoleva projekti järgi rajamise rahastamine hästi kiiresti ja iga hinna eest n-ö ära koputada juba mõnda aega palju kahinaid tekitanud.

Langi esimene plaan oli viia 87 miljoni euro küsimus valitsuse ette vahetult vabariigi aastapäeva eel, neljapäeval, 23. veebruaril.

Teadjad ringkonnad sahistasid siis ohtrasti, et sellega loodeti muuseumi mastaapse rahastamise otsus ajastada vabariigi aastapäeva puhul piltlikult sinimustvalgest rahvustundest pakatavaks ajaks. Enamgi veel: samuti märgiti, et kuna soovitud otsustamise järgne päev oli riigipüha ja lehed ei ilmunud, siis loodeti vältida selle teo üle sisulise arutelu tekkimist.

Aga plaanile tõmbas teadaolevalt pidurit rahandusminister Jürgen Ligi, kes vajas rohkem aega eri finantsskeemide läbitöötamiseks ja nende mõjude hindamiseks. Järgmistel kordadel pole saanud rahastamist otsustada, sest peaminister Andrus Ansip oli eelmise nädala neljapäeval Euroopa Liidu Ülemkogu kohtumisel Brüsselis ja sel nädalal on Leedus Balti riikide peaministrite kogunemisel. Tava kohaselt ei langetata valitsuses väga suure mõjuga otsuseid ilma peaministrita.
Kuid järgmisel nädalal on küsimus ilmselt juba kabinetiistungi päevakorras ja Langil eeldus rahastamiskava lõpuks teoks teha, nagu ta tahab.