Langi meediaeelnõu läheb esimesele lugemisele

Komisjonis avaldati arvamust, et eelnõu vajab edasisse menetlemise käigus muutmist ja asjast huvitatud poolte seisukohtade kooskõlastamist. Selleks soovib komisjon moodustada vastava töörühma, kus kuulatakse ära kõik osapooled, teatas riigikogu.

Tänasel istungil osalenud justiitsministri Rein Langi väitel on allikakaitse seadusandluses puudulikult reguleeritud. Praegu käsitleb seda ta sõnul vaid ringhäälinguseadus, mis puudutab ainult ringhäälingujaamade tegevust ja võimaldab kohtul allika tuvastamist ka tsiviil- ja haldusmenetluses. Uue eelnõuga laieneks allikakaitse kogu meediale ja võimaldaks allika tuvastamist kohtu poolt ainult kriminaalmenetluses ja raskete kuritegude korral, mille eest on ette nähtud vabadusekaotuslik karistus 8 või enam aastat.

Eesti Ajalehtede Liidu esindaja, Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja Tarmo Vahter ütles tänasel komisjoni istungil, et eelnõus määratletud kuritegude kataloog on liiga lai ega taga tegelikult allikakaitset juhtudel, kui see on põhjendatud.

Belgia Genti ülikooli meediaõiguse professor Dirk Voorhoof rääkis veebruaris Eesti ajalehtede liidu meedia reguleerimise teemalisel seminaril, et ajakirjanike õigust allikate kaitsele toetavad mitmed väga põhimõttelised Euroopa inimõiguste kohtu otsused.
Meediaõiguse asjatundja andis seminaril täiesti hävitava hinnangu Rein Langi juhitavast justiitsministeeriumist möödunud aasta lõpus kiirkorras riigikogusse saadetud Eesti oma allikakaitse seaduse eelnõule. Voorhoof hindas, et sellisel kujul pole tegemist eelnõu pealkirjas nimetatud allikakaitse seadusega. „Eelnõus toodud ulatuslikud allikakaitse põhimõtte eiramist lubavad erandid, mille korral saaks ajakirjanikelt nõuda oma info allikate paljastamist, ei lähe mitte kuidagi kokku seaduse pealkirjajärgse eesmärgiga ehk allikakaitse põhimõttega,” leidis ta.

Ringhäälinguseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu on täiskogus 7. aprillil.