Sirgmetsa sõnul on osa probleemist vähenev töökoormus: õpilasi jääb aina vähemaks, koolis on ühe aasta peale kahe paralleeli asemel üks ning õpetajatel ei tule vajalike tundide arv täis. „Keegi ei taha ju poole kohaga tööd teha,” tõdes direktor. „Üks õpetaja läheb meil just ära, erasektorisse – tal ei tulnudki lõpuks tunde kokku rohkem kui 15. Ja ka umbes 50-aastased õpetajad tunnevad, et neil on viimane aeg ametivahetuseks,” rääkis ta.

Seega jätkub Eesti koolides paradoksaalne tendents, kus õpetajatest on puudus, ent olemasolevatel õpetajatel pole piisavalt tööd. Sirgmetsa sõnul aitaks probleemi lahendada see, kui kooli tuleks õpetaja, kes suudaks anda näiteks keemiat ja füüsikat või geograafiat ja bioloogiat – nii saaks õpetaja oma tunnid täis ning ka kool lööks kaks kärbest ühe hoobiga. Sama ideed püüavad õpetajates juurutada ka ülikoolid ning ministeerium.

„See on üks võimalik ja väga hea lahendus õpetajate põua ja töökoormuse probleemile,” ütles haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar. Ta selgitas, et on vaja jõuda selleni, et igal õpetajal oleks vähemalt kaks ainet, mida õpetada, sest nii jätkuks koormust ja õpetajaid ka põhikooli. 

(Artikkel jätkub)