Kvoote järgivad kontrollijad teevad auto ülevaatusest loterii

Millest tuleb, et ühes ülevaatuspunktis saadetakse kordusülevaatusele üle 15 protsendi autosid, aga teises napilt viis? Miks on see protsent Lätis ja Soomes tunduvalt suurem ja kas tegu on sohiga? Selliste küsimuste üle murrab pead maanteeamet.

„Nad võtavad eeskujuks naabermaade statistika ja siis kahtlustavad, justkui lasevad väiksema protsendiga kohad läbi ka selliseid autosid, mis ei tohiks läbi minna,” rääkis tehnoülevaatusega tegeleva Targa AS-i omanik Raivo Talviste.

Kahtlaseks peetavaid kohtasid võib seejärel ees oodata maanteeameti kontrollkäik, mis ei ole meeltmööda tõenäoliselt kellelegi. Sellega läheb olukord omakorda huvitavaks, sest Eesti Päevalehele tunnistas mitu tehnoülevaatajat, et statistikat on võimalik ka meelepäraseks sättida.

Kaks stsenaariumi

Paljud autojuhid on sellised, kes kapoti alla eriti tihti ei vaata ja kelle ettekujutus ka tehnoülevaatusel toimuvast pole kõige tugevam. See võimaldab tehnoülevaatajatel „korrastada” oma statistikat niimoodi, et autojuht ei märkagi.

Tehnoülevaatajate liidu juhatuse liikme Aivo Männingu sõnul on näiteks võimalik kirja panna väike rikkumine ja teha seejärel autole kohe uus ülevaatus. Statistikasse läheb see kordusülevaatusena. „Autojuhi ees vabandatakse näiteks, et arvutirike ja teeme uuesti,” tõi Männingu näite andmebaaside võimalustest.

Teine variant on auto omanikule juba tunduvalt ebameeldivam, sest sel korral saab ka tema veast teada ja peab uuesti ülevaatusele tulema.

Ehkki ülevaatajale on jäetud tänapäeva autoülevaatuse puhul vähe otsustada, sest vead peab programmi kirja panema ja see omakorda tähendab ülevaatuse läbimist või mitteläbimist, on ülevaatajal siiski hoobi, millega autojuht vajaduse korral tagasi kutsuda.

„Vanasti oli programmis, et numbrituli on ohtlik viga, ja kui üks kahest ei põlenud, siis oli kohene kordusülevaatus,” selgitas üks tehnoülevaatusega tegelev mehaanik, kes soovis jääda nimetuks. „Kui tõesti tuli sul järjest autosid, mis viisid arvu alla, siis tegidki selle ühe numbritule pärast autojuhile kordusülevaatuse.”

Sellisel juhul hakataksegi väiksematest asjadest kinni, märkis ülevaataja. Ühtlasi tõdetakse, et statistikamureta saadetaks ka mitme väikse veaga (reguleerimata esituli, läbipõlenud numbritulepirn või puuduvad tõkiskingad) auto juht kõrvalasuvasse tanklasse neid muretsema ja asi saaks ilma kordusülevaatuseta korda.

„Selliste asjade pärast ei tahaks ju läbi kukutada, aga kui sa tõesti oled hea inimene ja pisirikkeid läbi lased, siis korraga tulebki kätte hetk, kui pead hakkama selliste asjadega inimesi kordusülevaatusesse saatma,” lisas mehaanik. „Naaberriikidega ei saa meid ju võrrelda, sest meil on küll ühtne Euroopa, aga erinevad tingimused.”

Soomega ei saa võrrelda

Eesti statistika erinevus näiteks Soomest tuleneb ülevaatajate sõnul ka erinevatest nõuetest. Nimelt toob ühe Eesti suurima tehnoülevaataja töötaja näiteks, et Soomes käiakse autod sentimeeterhaaval läbi ja kui mingi probleem leitakse, siis saadetakse kordusülevaatusele.

„Kui me vaatame ka Soome autosid, siis mulle tundub küll, et seal on autode keskmine vanus mõnevõrra vanem ja lisaks meil ei käi keegi autot niimoodi läbi, kus kruvikeerajaga auto põhi isegi läbi käiakse ning kui sealt kruvikeeraja läbi läheb, siis hinnatakse auto liiga roosteseks – meil päris sellist asja ei tehta,” selgitas ta.

Pealegi pääseb väiksema veaga auto Soomes taas tänavale kohustusega näiteks numbrituli välja vahetada. Seejärel võib olukorda tänaval kontrollida ka politsei, kes näeb oma andmebaasist, et ülevaatusel rikkena kirjas olnud numbrituli on ära vahetatud ja töötab, ning sellega on taas statistikat mõjutav kordusülevaatus kirjas.

Männingu hinnangul on arvude tagaajamine tagaajaja eluvõõruse tunnus. „Mõnes punktis võivad ju olla paremad autod või olla eelkontroll, kus vaadatakse auto esmalt üle, et seejärel nad ka tehnoülevaatusest ilma kordusülevaatuseta läbi saaksid,” selgitas Männingu. „Protsent ei saa olla väärtus, mille järgi asju mõõdetakse, sest minu arvates on ausamad ettevõtted, kellel statistika kõigub.”

Eesti Päevaleht ootas maanteeametilt kommentaari eile õhtuni, kuid vastus jäi tulemata. Tehnoülevaatuste paremaks kontrollimiseks on aga maanteeametil Eesti Päevalehe andmeil kavas hakata neid külastama märgistamata autodes.