Kuulus Kavastu parv liigub Luunja raha toel edasi

Kui Luunja vald poleks leidnud kahtsada tuhandet krooni, võinuks tänavu Kavastus tõeks saada tuntud laul viisust, põiest ja õlekõrrest, kes ei saanudki üle Emajõe. Kui seni finantseerisid Eestis ainulaadse jõeparve sõite Luunja ja Mäksa vald üheskoos, siis tänavu otsustas Mäksa sellest rahanappuse tõttu loobuda. Mäksa valla otsus seadis ohtu ajaloolise Kavastu parveliini, mis läks käima 1899. aastal parun Werner Wulfi eestvõtmisel, et töölised tema valdustesse ka teiselt jõekaldalt tööle pääseksid. Kohalike kodu-uurijate andmeil oli parveliikluses pikem katkestus vaid aastail 1983–1999, kui parv läks katki ja selle algupärane hooratas kukkus jõepõhja.

Eriline elamus turistile

„Kui parve siin poleks, peaksid Kavastu kandi inimesed, rääkimata suvistest puhkajatest, tegema vähemasti kümnekilomeetrise ringi üle Luunja silla,” selgitas Luunja vallavanem Aare Anderson parve toetamise põhjust. „Pealegi elavad mitmed jõe ühel kaldal, aga töötavad teisel ja nii liikujate hulgas on Mäksa rahvast isegi rohkem kui meie omi.” Puhkajad aga kasutavad Kavastu parve eriliste reisielamuste hankimiseks ja otseteed Emajõe Suursoo või Peipsi vanausuliste küladesse jõudmiseks. Parve aastaeelarve 200 000 krooni katab kahe parvemehe palgad ja mõningad remonditööd.

Tänavusest aastast on ametis kaks uut parvemeest: Raivo Mikelsaar ja Silver Elming, kes vahetasid välja kuulsa hooratta keerutaja, pensionile siirdunud Matti Kase. Keskmiselt kasutab Kavastu parve ja paati 15 inimest ja neli autot päevas, aga on olnud ka 30 inimese ja 14 autoga päevi, selgub statistikast. Parv sõidab üle Emajõe hommikuti poole seitsmest kuni õhtul kaheksani. Auto ja kaaskonna ülevedu maksab viiskümmend krooni, jalamehed toimetatakse Emajõe teisele kaldale paadiga ja täiesti tasuta. Aega võtab ülesõit keskmiselt veidi alla kümne minuti.

Autoga parvele

Sõidab ketti mööda

Piduriks on roigas

•• Parve viib üle jõe metallkett, mille otsad on kalda külge kinni­tatud. Parvemees väntab hooratast, mis parve mööda ketti edasi sikutab.

•• Piduriks on parvel poolemeetrine roigas – kui see hoo­ratta vahelt läbi pista, ei liigu parv kuhugi.

•• Sadamas kinnitatakse parv randumissilla külge kahe keti ja priskete puupunnidega.

•• Kõige suurem matemaatika on parvemehe jaoks see, kum­mal kaldal uut autot oodata. Tavaliselt saabub uus ülevedamist vajav auto ikka teisele kaldale, mitte sinna, kus seda oodatakse.