Kutsetunnistus tuleb kinni maksta koolil või õppuril

Pahased õpilased pöördusid järelepärimisega haridusministeeriumisse, kust selgus, et rahaprobleem valitseb ka kutsehariduses. Kutseliitude korraldatavad kutseeksamid on kallinenud, kuid riik pole koolidele raha juurde andnud. Räpina kooli juhtkond suutis endale eraldatud rahasumma juba aasta esimestel kuudel ära kulutada ning nüüd küsitakse lisaraha õpilastelt. „Mitmed kutseandjad on kehtestanud kutseeksamitele varasemast tunduvalt kõrgemad maksumused,” ütles ministeeriumi kutsehariduse osakonna asejuhataja Kalle Toom. „Hetkel on sellest probleemid ilmnenud ainult Räpina aianduskoolis, kuid see võib tekkida ka mujal.”

Raha koolil pole

Räpina aianduskooli direktori Heino Luiga sõnul tuli probleem välja viimase kahe nädalaga, kuid koolil endal mingit võimalust olukorda parandada pole, sest arved esitavad kutseeksamite eest kutseliidud ning raha annab ministeerium.

Tallinna teeninduskooli direktrissi Meeli Kaldma sõnul on ka pealinna koolile tulnud tavapärasest suuremad arved, kuid kool oli selleks juba aasta alguses eelarvet kokku seades valmis. „Me leiame vajamineva raha enda eelarvest, kuid eks meil on suurem kool ning väiksematel on selliseid lisarahasid kindlasti raskem leida,” sõnas Kaldma. „Mina samas küll ei näe, et me hakkaksime õpilastelt raha küsima, aga eks kogu see olukord on natuke absurd, et me peame mujalt selle jaoks kokku hoidma hakkama.”

Kutsekotta kuuluvatest kutseliitudest pole kõik enda kutsetunnistuse hindu tõstnud, kuid seda tegi küll aiandusliit, kes Räpina aianduskooli muredega otseselt seotud. „Eelmistel aastatel on hind püsinud samal tasemel, kuid me tegime uued hinnad lihtsalt reaalsetele kulutustele vastavateks,” sõnas aiandusliidu juht Raimond Strastin, kelle sõnul annab kutsetunnistus märku aedniku kvalifikatsioonist ja on seetõttu tööturul oluline näitaja.Kutse andmine õppekava osaksHaridusministeeriumi esindaja Kalle Toom ennustab hinnatõusu tagajärjel eksami sooritajate arvu kahanemist, sest nüüd, mil osas koolides peavad õpilased ise eksami eest maksma või peab kool ise lisaraha tasuma, mõtlevad õpilased eksami sooritamise üle kaks korda järele.

„Tulevikukavad on samas sellised, et ettevalmistatava kutseõppeasutuse seaduse järgi oleks esmatasandil kutse andjaks kutseõppe lõpetajale kool,” ütles Toom. „Seega muutuks kutse andmine õppekava osaks ning koolid saaksid ise kujundada kutse andmise viisi ja maksumuse.”