Kurtna järved upuvad sodis
Lastega järve äärde läinud Kurtna lastelaagri kasvataja tõmbas oma jala nii katki, et pidi terve laagrivahetuse aja lonkama. "Mitu kasvatajat, kes järve põhja kontrollinud, on oma jalad puruks tõmmanud," räägib laagri meditsiiniõde Vera Graz^dankina Põhjarannikule. Kaks laagrilast vigastasid end järve ääres ja vees vedelevate klaasitükkidega, lisas ta.
Kuu aja jooksul pole Graz^dankina näinud, et keegi Nõmmjärve ääres seisvat prügikonteinerit tühjendaks. Iga nädala alguses korjasid laagris olevad suuremad lapsed rannast suurema osa sodi kokku. Ei vald, ei keskkonnateenistus ega riigimetsnikud ole Nõmmjärve ega ka ühtegi teist neljakümnest järvest Kurtna maastikukaitsealal tänavu suvel kasinud. Kevadel koristasid Kurtna matkaradu Illuka koolilapsed. Paraku jäi see ühekordseks aktsiooniks.
Nõmmjärv on ainus Kurtna maastikukaitsealal paiknev järv, mille ääres on pilgeni täis prügikonteiner ning lömmis rauast nõukogudeaegsed riietuskabiinid. Teiste järvede ääres vohab metsik puhkamine. Iga nädalavahetusega tekivad järvede äärde uued prahikuhjad, mida keegi ära ei vii.
"Praegu on koostamisel projekt," räägib Illuka vallavanem Tarmo Kollo. "Ja siis on veel projekt, et saaks üles teeviidad ja prügikastid." Projektidest kaugemale pole esialgu jõutud, tunnistab ta ning avaldab kahetsust, et Eesti üks kaunimaid järvistuid on risust rikutud. Pealegi venib kolme peremehe omavaheline koostöö keskkonnaeeskirja vastuvõtmise venimise pärast.
"Mingeid reegleid, kuidas kaitseala hooldada, veel ei ole," selgitab Kollo. "Ei tea täpselt, kuhu tuleb suletud looduskaitseala ja kus võivad inimesed käia." Ainus ametlik puhketsoon Kurtnas on müügis olev Niinsaare kordon. Enamik Kurtna järvede äärde viivaid teid on sõiduautoga läbimatud või lähenevad sellele seisundile. Vallavanema arvates kuluks teede sõidetavaks muutmisele pisut enam kui pool miljonit krooni.
