Kuidas Ligi Ansipi kiuste Eestile 56 miljonit säästis
Arvestades meie suhtelist vaesust ja faktilist väiksust eurotsooni suuremate tegijate kõrval tuleb ESM-i 80 miljardi eurosest kapitalist Eestil esimeste aastate jooksul sisse maksta 148,8 miljonit eurot. Ja alles 2023. aastal lisada 56 miljonit, kui meie osalus ESM-is tõuseb 0,186 protsendilt 0,2558 protsendile.
Aga võinuks minna ka nii, et Eestil tulnuks kohe umbes 204 miljoni euroga arvestada. Seda siis, kui rahandusminister Jürgen Ligi poleks kangekaelselt oma asja ajanud.
Pärast Euroopa liidrite põhimõttelist otsust ESM luua käisid eelmisel kevadsuvel rahandusministrite ja ametnike vahel Brüsselis pingelised arutelud kõigi detailide üle, kaasa arvatud igale riigile kehtestatava kapitaliosaluse üle. Eesti avalikkuses on Ligi oskuslikku läbirääkimist küll tunnustatud, kuid millist vastuseisu tal soodsama olukorra saavutamiseks murda tuli, laiemalt ei teata.
