Kuidas Ligi Ansipi kiuste Eestile 56 miljonit säästis
(30)
Jürgen Ligi
Arvestades meie suhtelist vaesust ja faktilist väiksust eurotsooni suuremate tegijate kõrval tuleb ESM-i 80 miljardi eurosest kapitalist Eestil esimeste aastate jooksul sisse maksta 148,8 miljonit eurot. Ja alles 2023. aastal lisada 56 miljonit, kui meie osalus ESM-is tõuseb 0,186 protsendilt 0,2558 protsendile.
Aga võinuks minna ka nii, et Eestil tulnuks kohe umbes 204 miljoni euroga arvestada. Seda siis, kui rahandusminister Jürgen Ligi poleks kangekaelselt oma asja ajanud.
Pärast Euroopa liidrite põhimõttelist otsust ESM luua käisid eelmisel kevadsuvel rahandusministrite ja ametnike vahel Brüsselis pingelised arutelud kõigi detailide üle, kaasa arvatud igale riigile kehtestatava kapitaliosaluse üle. Eesti avalikkuses on Ligi oskuslikku läbirääkimist küll tunnustatud, kuid millist vastuseisu tal soodsama olukorra saavutamiseks murda tuli, laiemalt ei teata.
Rahandusministeeriumis oldi juba analüüsitud ESM-i eelkäija ehk Euroopa finantsstabiilsuse fondi (EFSF) osaluse võtit ja nähti, et see on Eesti suhtes diskrimineeriv. Kuid mis parata, see loodi enne, kui siinmail euro kasutusele võeti. Ligi otsustas vähemalt ESM-i asutamisel saavutada ses osas parem positsioon ning läks sellise ettepanekuga ka läbirääkimistele.
Algseis oli halb
Oomenid millegi saavutamiseks olid erakordselt halvad. Parasjagu oli Slovakkia vihastanud välja kõik teised eurotsooni riigid, sest protestis laialt ja suurelt juba EFSF-i vastu, ESM-ist rääkimata. Eurotsooni suuri otsuseid ei saa teha ilma Saksamaa toetuseta ning alguses ei tahtnud sealsed otsustajad eriti tähelepanu pöörata asjaolule, mis Berliinist paistis liiga pisikese probleemina.
Kõike seda arvestades sai Ligi kõrgelt Stenbocki majast ehk peaminister Andrus Ansipilt üsna selgeid signaale, et jätku ESM-i osaluse üle norimine Brüsselis kohe järele. Ansip kartis, et kui Eesti läbirääkimistel jonnija mulje jätab, siis on see „Slovakkia” tegemine ja vihastab asja eest teist taga teisi pealinnu. Peaministri Euroopa Liidu poliitika kreedoks on ikka olnud võimalikult vähe kõva häält teha ja kui võimalik, olla enamuse poolel. Väike riik peab valima oma lahinguid.
Aga Ligi ei kuulanud ja tegutses edasi, saavutades ka tulemuse: Saksamaa sai siiski aru, et esialgu pakutud ESM-i võti karistaks Eestit tublisti ja Ligi ettepanek on mõistlik. Aga Eestile üksinda erandi tegemine olnuks omakorda imelik.
Nagu Euroopas tavaks, tehti kiire kompromiss. Erandi said tosinaks aastaks neli kõige väiksemat ja vaesemat eurotsooni riiki – lisaks Eestile veel Slovakkia, Sloveenia ja Malta. Seega tuleb neilgi Ligile tänulik olla – Slovakkia poleks mingit erandit saanud, sest tülitses kõigiga avalikult ning ilma Eesti lobita oleks tahetud skandaalide tegijat pigem täie rauaga osanikuks teha. Et Malta ja Sloveenia erandi said, oli juba puhtalt poliitilise otsuse küsimus, kui kõrgele või madalale vaesuse ja väiksuse latt seada.
