„Kui võõras ei ole ja ise ei nori, siis probleeme ei ole”

Peksupealinn on sageli meedias kasutatav mõiste, millega pahatihti seostatakse nii Valgat, Pärnut kui ka Tallinna. Kui aga jagada linna elanike arv viimase 2,5 aasta jooksul politseis registreeritud kehaliste väärkohtlemiste arvuga, tõuseb edetabelis esimeseks hoopiski Maardu.

Tegemist on väikese tööstuslinnaga kohe Tallinna piiri taga, kuhu keskmine tallinlane siiski haruharva satub. Enamasti paneelelamutest ja tööstushoonetest koosneva linnaga seostub eelkõige aastaid linnapea olnud ja ilmselt kauaks selleks jääv Georgi Bõstrov, pöetud muru ja ilus kirik. Ent statistika järgi on iga 65. maardulane viimase 2,5 aasta jooksul saanud tunda kehalist väärkohtlemist.

Maardulased ise teevad sellisest statistikast kuuldes suured silmad ja saavad isegi tigedaks. „Kui te sellest kirjutate, siis see on täielik jama,” pahandab Avaral tänaval härrasmees, kel on lilleõis rinnas. „Tänavad on rahulikud ja mingil moel näiteks Tallinnast ohtlikum siin küll pole.”

Statistika on tõesti alati küsitav valdkond, sest näiteks kahe aasta eest Postimehe poolt peksupealinnaks ristitud Valga sai selle tiitli tänu aktiivsetele lätlastele, kes kippusid sealsetes ööklubides niimoodi meelt lahutama. Ka kehaliste väärkohtlemiste paragrahv pole ammendav, sest sisaldab mõistet „kellelegi valu põhjustama” – see tähendab, et tolle paragrahvi alla käib ka kodu- ja koolivägivald ning muu valu tekitamine. Teine võimalus oleks lisada loetellu avaliku korra raske rikkumise paragrahv, kuid ka sel juhul jääks Maardu näitaja teistest suuremaks.

Põhja prefektuuri pressiesindajat Mihkel Loidet paneb Maardu esikoha põhjus käsi laiutama ja ka Ida-Harju politseijaoskonna patrullteenistuse vanema Juhan Jevoneni sõnul ei ole Maardu teistest Eesti linnadest sugugi kriminogeensem. „Seal on inimestel samamoodi turvaline elada kui igal pool mujal,” kinnitab Jevonen. „Tänaval toime pandud vägivallategude, nagu kakluste ja rünnete osas on Maardu küllaltki turvaline linn ning selle elanikud ja külalised end ohustatuna tundma ei pea.”

Kahe sõbra, Kostja ja Andreiga pingil istuv Tõnis pole Maardus elades enda sõnul veel turvalisuse probleemi tunda saanud ja sülitab seda öeldes kolm korda üle õla. „Eks äkki kusagil ööklubi ees võib olla ohtlikum, kui ise ülbe oled, kedagi tõukad või midagi ütled,” sõnab Tõnis. „Samamoodi võib probleeme tulla võõrastel nägudel, kuid see on ju nii igal pool Eestis, aga enamasti on võõrad kellegagi koos ja täitsa võõrad siia üldiselt ei tule.”

Nii lilleõiega härrasmehe kui ka Tõnise sõnul on linnas ka öösiti turvaline käia, kuid siiski suudavad nad leida suurele kehaliste väärkohtlemiste arvule ühe võimaliku põhjenduse. „Kõik see ei toimu tänaval, vaid kinniste akende ja uste taga,” väidavad nad.

Sedasama kinnitab ka Jevonen, kelle sõnul on suurem osa selle aasta jooksul registreeritud kehaliste väärkohtlemiste juhtusid olnud peretülid. „Nende käigus on tekitatud valu või harvemini ka vigastusi,” selgitab Jevonen. „Hea on aga tõdeda, et kuritegevuse tase on aasta-aastalt langenud ja registreeritud kuritegude avastamise protsent püsivalt väga kõrge.”

Põltsamaa on vaikseimast vaiksem

•• Kuigi loo juurde lisatud tabelist on välja jäetud suurem osa alla 5000 elanikuga linnu, on ka nende hulgast Põltsamaa olnud viimastel aastatel kõige vaiksem. „Põltsamaa eeliseks on see, et ta on väikelinn ja siin elab suhteliselt rahulik ja sõbralik rahvas,” lausus Põltsamaa linnavalitsuse järelevalvespetsialist Tiit Vaher. „Kõik tunnevad kõiki ja võõras tuleb siia ainult suuremate ürituste ajal, mis on ka möödunud rahulikult.”

•• Eelise annab seegi, et väikeses kohas ei saa rääkida suurest öö­elust. „Suur osa on kindlasti selles, et meie linnas on politsei ja abipolitsei õhtuti suhteliselt nähtav ja ainus ööklubi on ka avatud nädala lõpus ja ainult kahel õhtul,” lisas ta. „Teised kolm baari suletakse õhtul ja selleks ajaks on ka kauplused suletud ja alkoholi enam osta ei saa.”

•• Siiski meenus Tiit Vaherile Põltsamaal juunis väljaspool öö­klubi toimunud suurem kaklus. „Adavere poiste poolt organiseeritud kaklus Põltsamaa linnas oli pigem erand kui reegel,” ütles Vaher. „Ööklubi ise on väga tugevalt turvatud.”