Kui kogu maja elektri ostab ühistu, tuleb tal jännata võlglastega

Teise rühma ühistu on kogu majas tarbitava elektrienergia ostja, kes vahendab seda omakorda korteriomanikele. Kolmandasse rühma kuuluvad ühistud, mis on kogu maja tarbitava elektrienergia ostjad ja elamut köetakse elektriga.

Kui esimesse rühma kuuluvatel ühistutel pole muud muret kui tasuda üldelektriarveid, siis ülejäänud ühistutel võib tekkida raskusi. Nimelt leidub alati korteriomanikke, kes kas majandusraskuste tõttu või ka lihtsalt jultumusest jätavad elektri eest tasumata. Ikka põhimõttel: las ühistu maksab, küll ma maksan siis, kui muudest ostudest raha üle jääb. Kuna ühistu tasub elektri eest korralikult, siis pole ka võlgnikul hirmu, et ta tasumisega viivitades elektrita jääks. Selline olukord tekib siis, kui ühistu pole sätestanud elektri eest tasumise korda ega sanktsioone võlgnike korralekutsumiseks.

Teenuse osutaja ehk kõnealusel juhul elektri müüja või vahendaja eelistab mõistagi arveldada ühe ostjaga ehk ühistuga, selle asemel et teha seda iga korteriomanikuga eraldi. Nüüd on korteriühistutele pakutud võimalust minna enne elektrituru avanemist üle ühise elektriostu lepingule, mis tähendab, et iga kuu saab ühistu elamus kulutatud elektri eest arve. Seal on koos nii üldine elektri- kui ka korterite elektrikulu. Elanikud on kohustatud teatama ühistu raamatupidajale kindlaks kuupäevaks elektrinäidud ja raamatupidaja esitab neile arve. Üldelektrikulud kannab ühistu. Elektrimüüja on rahul, sest tema saab oma teenuse eest tasu kätte ega pea tegelema võlglastega. See tänamatu töö jääb ühistu õlule, elektriarvestite näitude kontroll samuti.

Ühistud pole nõus

Veel mõne aasta eest oli Kaie Altmets Koigis ja Päinurmes kokku seitsme ühistu juht. Koigis ja Päinurmes on 8-, 12- ja 18-korterilised majad. Seega on ka ühistud väiksed ja juba ühe-kahe võlgniku olemasolu mõjutab ühistu rahaseisu.

„Meil maksavad elektri eest kõik kliendid ehk korteriomanikud (üürnikud)

ise, ühistud maksavad ainult üldkasutatava (koridori, keldri ja õue

valgustus) elektri eest. Minule kui ühistu juhile ei ole pakutud sellist varianti, et ühistu maksaks terve elamu elektri eest, kuid ma poleks ka nõus sellist pakkumist vastu võtma,” ütleb Altmets. Ta eelistab seda, et iga korteriomanik arveldaks elektrimüüjaga ise, sest küttearvete puhul on ta juba näinud, et kui paar-kolm omanikku-üürnikku ei täida korralikult maksekohustusi, jäädakse võlgu ja ühistu lülitatakse küttest välja.

Ka Tallinnas Järveotsa tee 5 asuva 72 korteriga maja ühistu juht Tiiu Varik on arvamusel, et iga korteriomanik peaks ise elektrimüüjaga lepingu sõlmima ja tasuma kulutatud elektri eest ilma ühistu vahenduseta. „Õnneks on meie majja juba ligi kümme aastat tagasi paigaldatud näitude kauglugemist võimaldavad voolumõõtjad ja see on välistanud ka valeandmete edastamise. Ma ei kujutaks ette, et ühistu maksaks ka korterite elektri eest. Kes jõuaks kontrollida elektrinäitusid ning võidelda võlgnikega?” küsib Varik. Ta tunnistab, et enne elektrituru avanemist on elektrimüüja valimisega parasjagu segadust. Eriti muretseb ühistu juht vanurite pärast. „Elektrimüüjad eeldavad, et kõik kliendid kasutavad arvutit, kuid vana inimene tahab nendega ise ja otse suhelda ning kohale minna. Kuid praegu pole mõnel elektrimüüjal isegi kontori aadressi teada antud,” nendib ta.

Ühine elektriost

Et korteriomanikel ja ühistutel oleks veidi kergem, on neile otsustanud appi tulla Eesti korteriühistute liit (EKÜL), kes kavandab korteriühistutele ühist elektriostu. „Elektri ühisostu puhul ei võta ühistu üle liikmete elektrimüügi lepinguid. Me soovime ühistutele parimat elektrihinda, soodsat nn suurkliendi hinda, mis laieneks aga ka liikmetele,” selgitab liidu juhatuse liige Urmas Mardi. „Kui ühistu ei vahenda elektrit oma liikmetele praegu, siis ei pea ta seda tegema ka ühisostu tagajärjel.” Samuti ei ole ühisostus osalemiseks vajaliku näitude tabeli täitnud ühistu kohustatud elektriostu lepingut sõlmima.

Mardi avaldab lootust, et ühisostuga saavutab liit parima hinna, ja siis on mõistlik leping sõlmida.

Ühisostust osa võtta soovivad ühistud, kes pole veel EKÜL-i liikmed, võiksid tulevikus liiduga liituda. „Mida rohkem on liikmeid, seda tugevamad me koos oleme.”

Liit kavandab ühistutele elektri ühisostu

Eesti korteriühistute liit (EKÜL) kavandab ühistute huve silmas pidades elektri ühisostu.

Tarbija jaoks on see võimalus osta elektrit hea hinnaga, kuid ühisostuga saavutatav hind pole ühegi tarbija jaoks kohustuslik.

Elektrienergiat tarbivad korterid esitavad korteriühistute kaudu Eesti korteriühistute liidule oma võrgulepingu numbri, tarbimiskoha aadressi ja mõõtmispunkti ID (kui on teada).

Tuleb esitada 2011. aasta elektrienergia tarbimisandmed nii kuude kui ka öise ja päevase tarbimise lõikes.

2011. aasta tarbimisandmete järgi saavad nii ühisostu tegija kui ka elektrienergia müüjad teada tarbimise iseloomu ning koondavad need andmed ühisesse tabelisse.

2011. aasta tarbimisandmed saab elektrimüüjalt, tema interneti kodulehe kaudu või esitatud arvetelt (tarbitud kilovatt/tunnid (kWh)). ID-kaardiga saab Eesti Energia kodulehelt andmed kätte, kui valida menüüd: „Elekter”, „Tarbimisajalugu” ja „Tarbimisteatis”.

Oma tarbimisandmed saab korteriühistu kanda EKÜL-i interneti kodulehelt www.ekyl.ee võetud tabelisse ja saata selle e-kirjaga EKÜL-i meiliaadressile elektriost@ekyl.ee.

Tarbimisandmeid saab täita ka käsitsi Eesti korteriühistute liidu büroodes üle Eesti.

Elektri ühisostu tulemusena selgitatakse välja pädevad elektrimüüjad ja nende kõigiga sõlmitakse raamleping.

Elektrilepingu on ühistu, korter ja elektrimüüja (ühisostu võitja) kohustatud sõlmima raamlepingu tingimustel.

Ühisostu ajakava järgi peaksid korteriühistud ühisostus osalemiseks saatma oma korterite tarbimisandmed 10. novembrini 2012 aadressil elektriost@ekyl.ee või Sakala 23a, 10141, Tallinn.

Korteriühistute liitu kuulub üle 1400 ühistu.

Allikas: EKÜL