Kuhu jõuab elu päästev abi

Eile teatas päästeamet nende üheksa päästekomando nimed, mis suletakse lõplikult, samal ajal elupäästevõimet üle Eesti parandades. Palamuse, Võnnu, Emmaste, Puka, Puhja, Saku, Võsu, Kanepi ja Leisi komando 82 töötajat on saanud pakkumise minna tööle kõrvalasuvatesse komandodesse, mis tähendab, et päästjate arv üldiselt ei vähene.

Pressikonverentsil plaanidest rääkinud päästeameti peadirektor Kalev Timberg ja tema asetäitja Kuno Tammearu tõid olulise märksõnana esile elupäästevõime, mis sisuliselt tähendab vähemalt kolme päästja kohalesõitu. Üksi või kahekesi kohale jõudnud päästjad ei saa enda elu ohustamata minna põlevasse majja sisse ega hakata tuld seestpoolt n-ö ründavalt kustutama.

Ka praegu puudub elupäästevõime umbes pooltel komandodel üle Eesti, ümberstruktureerimise käigus aga peaks 72 allesjäävast komandost olema see lausa 66-l (praeguse 41 asemel). Kõrvalolevalt kaardilt näeb, kuidas prognoosib päästeamet selliste elupäästevõimeliste meeskondade suutlikkust Eestit katta.

„93% inimestest hakkavad saama elupäästvat teenust ühe kuni 15 minuti jooksul,” kinnitas Timberg, viidates kaardile. Regio abiga tehtud analüüs näitas, kui kaua on läinud päästeautodel aega kohalejõudmiseks seni – ümberkorralduse tulemusena ennustab amet aga riigi palju paremat katmist.

Oleneb riskidest

„Tugevad komandod on seal, kus on riskid. Riskid on seal, kus on rohkem inimesi,” kõlas põhimõte, mille alusel plaanid tehti. Muidugi ei tähenda see, et komandode sulgemisel poleks olnud ka muid tagamõtteid – Timberg mainis ühe aspektina päästeameti eelarve nappust ja teisena vajadust rohkem ennetustööd teha. Olgu selleks siis isekustuvate sigarettide müügiletulek või suitsuandurite paigaldamise kohustus.

Huvitava aspektina saab muidugi esile tuua, et ka poliitiline sekkumine võis päästa nii mõnegi algul kinnipandavate komandode nimekirja sattunu. Näiteks jääb avatuks Värska komando, mille eest võib tänada näiteks sellest piirkonnast riigikokku valitud Inara Luigast.

Luigas rääkis, et koos parlamendi Kagu-Eesti saadikurühmaga kohtuti päästeametnike ja ministeeriumi esindajatega ning selle tulemusena võib Värska komando päästevõime lausa paraneda. „Küsimus ei ole ainult rahas, vaid prioriteetides,” ütles ka rahanduskomisjoni kuuluv Luigas.